Vaatad kategooriat
Tehnoloogia
Tartu veevärk ehk Wasserwerk Dorpat muutuste tuules
Toomas Kapp oli vaid 25-aastane insener, kui saabus otse Eesti Maaülikoolist (EMÜ) tööle suurte muutuste lävel olnud Tartu Veevärki. Täna, veerandsada aastat hiljem, naudib ta ikka veel firma uusi arenguetappe. „Tulin tööle Tartu Veevärki…
Aitab 20. sajandis elamisest! Moodne kodu on nutikodu
Kui eelmise sajandi alguses lõpetati nurga taga käimine ning elamutesse jõudsid tualetid ja moodsad pesemisvõimalused, siis mis võiks olla 21. sajandil see revolutsioon, millega meie kodune majapidamine nüüd veel mugavamaks ja kaasaegsemaks…
Nutikas seade Fibion ärgitab liikuma
Soome Jyväskylä Ülikooli professorid on juba aastaid uurinud inimeste istumisharjumusi ja nende mõju tervisele. Teadustööle tuginedes arendasid nad välja seadme, mis on siiani kõige täpsem istumist ja füüsilist aktiivsust mõõtev ning…
Kes on kratt ja kuidas neid Eestis tehakse?
Eesti riik on lubanud, et aastaks 2020 on meil avalikus sektoris abiks vähemalt 50 tehisintellekti rakendust ehk maakeeli öelduna kratti. Erasektori ettevõtted mõistavad, et homsete äriprobleemide lahendamiseks eilsed töövahendid ei sobi ja…
Vestlusrobot Annika juhtis Elisa uude ajastusse
Tooteid ja teenuseid arendades lähtub Elisa põhimõttest, et parima kasutuskogemuse saab klient juhul, kui ta teenindusega üldse kokku puutuma ei peagi. Kõik lihtsalt toimib ning suhtluseks jäävad mõlemale poolele meeldivad teemad. Seega…
Kodumaised kratid kui Eesti tuleviku kujundajad
Kratt ehk tehisintellekti rakendus on kujunemas loomulikuks nähtamatuks osaks meie elus. Kas Eestil on võimalus saada esimeseks riigiks maailmas, mis hakkab otseselt tehisintellekti reguleerima? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi…
Viis tehisintellekti tulekut
Ei ole kahtlust, et tehisintellektiks kutsutav masinõpe ja masinmõtlemine tuleb. Tegelikult on see nii mõneski valdkonnas juba kohal. Viiest AI ilmingust, mida juba reaalselt näha saame, kirjutab Kaido Einama. Kas Soome uus Nokia on…
Krimelte: energiatõhus ehitis algab energiatõhusatest materjalidest
Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks on Euroopa Liit seadnud ambitsioonika eesmärgi vähendada neid 2050. aastaks võrreldes 1990. aastaga 80–95%. Kuna uuringute järgi moodustavad hoonete energiakulud umbes 40% energia…
Pakitoojate võidujooks: õhus, maad või vett mööda
Aastal 2019 läheb lahti tõeline kullerteenuste võidujooks. Kes saab esimesena jala massituru ukse vahele ja alustab mehitamata pakivedu? Kas tulevad kõnniteel liikuvad väikesed robotid, sõiduteedel kulgevad juhita robotsõidukid või…
Mida teha katkise puldiauto või külmikuga? E-jäätmed kui meie kõigi probleem
Maailmas tekib sel aastal eeldatavalt 50 miljonit tonni e-jäätmeid, aga vaid viiendik hiigelkogusest jõuab taaskasutusse. Ka Eesti tarbijal on e-jäätmete vallas oluliselt arenguruumi. Kirjutab Ants Vill. Ülemaailmsest 50 miljonist tonnist…