Gerald Ratner oli 15-aastane, kui ta asus tööle oma isa väikeses juveeliäris. Tööleminek oli tema jaoks tegelikult sundkäik: koolist visati poiss välja, kuna ta oli „liiga rumal”. Koolitööde tegemise asemel tuli nüüd poodi küürida, olla jooksupoiss ja teha ka kõike muud rohujuuretasandil. Kui Ratner perefirma 1984. aastal päris, oli sellel küll 120 müügiletti, kuid kokkuvõttes tegutseti kahjumiga.
Aga noor Gerald oli Londoni tänavapoode vaadeldes omandanud väärtusliku õppetunni: müüjad, kes karjusid kõige kõvemini ja kellel olid kõige kriiskavamad plakatid, müüsid kõige enam. Ta otsustas Ratneris sama strateegiat kasutada. Kuu aja pärast olid kõikide müügilettide juures silmatorkavad oranžid ja punased plakatid, täis suurtähtedega kirju nagu „MEGASALE!” ja „SALE SALE SALE: KÕIK POOLE HINNAGA!”. Asjade juures olid suurelt välja toodud ka hinnad ja võrreldes tavapäraste juveelitoodetega olid need uskumatult soodsad.
Kuni 1980. aastateni oli juveeliäri suuresti elitaarne tegevusala.
Kommentaarid on suletud