fbpx

Aga oma silmas palki ei näe…

Milline on süüdistav organisatsioonikultuur ja miks see on laastav nii töötajate kui ka ettevõtte jaoks? Kirjutab Katri Delimoge.

Kujuta ette olukorda, kus kogu meeskond on päevad-ööd endast kõik andnud, et tähtis projekt õigeaegselt ja edukalt valmis saaks. Ent viimasel hetkel selgub, et üks kriitiline aspekt jäi projektiplaanis algselt kajastamata. Maad võtab paanika, saateks tiimijuhi kurjustav nõudmine: „Kelle süü see on?! Tunnistage kohe üles!”

Süüdistamine kui inimeseks olemise lahutamatu osa

Ütlusel „Oleme iseenda suurimad kriitikud“ on kahtlemata tõepõhi all. Küll aga julgen väita, et inimesena on meile loomupärane veelgi enam kritiseerida teisi inimesi. Kui asjad ei lähe plaanitult, siis üldjuhul ei vaata me esiti endale otsa, vaid otsime süüdlast väljastpoolt. Endasse vaatamine on taolisel juhul ju ääretult ebamugav, piinlik, hirmus. Ka kipume me siis uskuma, et inimese tegu (sh eksimus) on peegel temast endast, ja eirame võimalust,

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellijana on Sul ligipääs kõikidele Directori ning Inseneeria veebiartiklitele ja arhiivile.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt