Projektijuhtimine tähendab mõneti kõike – projekt on kui ajutine organisatsioon koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Arvestama peab nii projektitiimi, partnerite kui ka klientide huvidega, disainima teenuseid, projekti enda protsesse, olema tõhus, kaasas käima olude ja trendidega, kuid mitte unustama samas strateegilisi ja mõõdetavaid eesmärke. Kirjutavad Taavi Tamberg ja Gözell Haug TÜ Pärnu kolledži ettevõtlusosakonnast.
Projektijuhi elukutse on peaaegu piiramatute rakendusvõimaluste mõttes hea karjäärivalik. Heaks projektijuhiks ei peagi justkui õppima – paljudel on loomuses tahe midagi muuta, viia kedagi või midagi punktist A punkti B nii, et huvipooled rahule jääks.
Kui vaadata, mis on projektijuhtimises siiski õpitav, siis pädevusmudel (projektijuhi kutsestandard Eesti Kutsekoja lehel) jagab valdkonnad kolme kategooriasse: projekti kohandamine keskkonnaga, teiste inimestega suhtlemine, sh enesekohased oskused, ja tehniline pädevus. Projektijuht peab mõistma, milliseid ootusi ümbritsev ärisituatsioon, seadusandlik ja kultuurikeskkond projektile seavad, ning lähtuma eetilistest printsiipidest.
Kommentaarid on suletud