Tõenäoliselt on mõnigi meist olnud olukorras, kus krimpsutame mõne hinna peale nina ja kaupmees palub meil siis ise sobiliku hinna öelda. Aga kuidas me tajume sel juhul ostetava kauba väärtust? Teadlased on asja uurinud ja kirjutavad sellest nüüd värskes Journal of Business Researchis. Nagu ilmnes, on mõju täitsa olemas. Kui maksame kauba või teenuse eest meile subjektiivselt tundunud väärtusest kõrgema hinna, siis tajume ostu järgselt alateadlikult ka selle väärtust kõrgemalt. Sama kehtib võrdeliselt ka kauba alla-hinnastamisega: kui kaupleme kaupmehelt hinna alla, kaasneb sellega ka teenuse või toote subjektiivse väärtuse vähenemine. Teadlased põhjendavad seda fenomeni meie alateadliku hinna-kvaliteedi heuristikaga, mis kinnitab meile, et kallim toode on paremate omadustega, ehk siis väärtuslikum. Isegi kui ta seda ei ole, langetame me oma otsuseid ikkagi välise keskkonna mõjul, kus hind ja väärtus peaks nagu olema omavahel loogilises seoses ning väärtus määrama hinna. Nagu katsed näitasid, võib tegelikkus olla aga hoopis vastupidine ning hind määrata meie jaoks väärtust.
Kommentaarid on suletud