Rasked kõnelused on keerulised mõlemale osapoolele. Kuidas sellistele vestlustele positiivsemalt läheneda, sellest kirjutab Katri Delimoge.
Osalesin hiljuti ühes Inglismaa podcast’is, kus teemaks olid keerulised vestlused ja raskesti vastuvõetav tagasiside. Mõtlesin enne pingsalt, mis see on, mis mul selle teema sõnastuse juures kriibib – kõik on ju justkui õige ja üldiselt nii ju öeldaksegi. Kui mu vestluspartner aga küsis sissejuhatuseks, kas rasketele vestlustele saab positiivselt läheneda, sai mulle kõik hoobilt selgeks. „Muidugi saab, võib ja lausa peakski!“ hüüatasin. Kui tagasiside tuleb hea kavatsusega kohast, seda antakse edasi toetaval, konstruktiivsel ja lahendustele orienteeritud moel ning see kannab endas selgelt sõnumit, et „ma räägin sinuga, sest meie koostöö on mulle oluline“, siis see kõik kõlabki ju positiivselt. Tõsi või tõsi?
Kuidas siis ikkagi luua positiivset õhkkonda raskete vestluste ümber?
1. Mis on keeruline vestlus ja raskesti vastuvõetav tagasiside?
Kommentaarid on suletud