Euroliidu otsus majade massilise soojustamise kohustusest on toonud kaasa palju emotsionaalseid arutelusid. Kindel on, et lähikümnenditel ootab Eestit ka ilma eurodirektiivideta ees suur renoveerimislaine, sest majad vananevad ja energia üha kallineb, mistõttu ei saa probleemi lahendamist edasi lükata, rõhutab Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor Targo Kalamees. Kokku vajab meil uuendamist vähemalt kaks kolmandikku hoonetest. Kirjutab Ants Vill.
Viimati tõi teema esile Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu otsus, mis kohustab viima kõik hooned E-taseme energiamärgistuseni aastaks 2030, kolm aastat hiljem aga juba D-tasemeni. Muide, kogu euroliidus puudutab uus projekt 35 miljonit elamut, ehitussektorisse lisandub samas 160 000 töökohta. Kliimaeesmärgid kohustavad kogu Euroopas, sealhulgas suhteliselt karmi ning muutliku kliimaga Eestis, parandama hoonete energiatõhusust. See on Euroopa Liidu roheleppe suurim väljakutse.
Kommentaarid on suletud