Isekõnelev ja -musitseeriv kast jõudis eestlaste majapidamistesse veidi pärast oma riigi sündi. Moodsasse imemasinasse, mis rääkis kauge ilma uudistest ja laulis kauneid meloodiaid, kiindusid peagi nii lapsed, täiskasvanud kui vanem põlvkond. Vahel kippus töögi soiku jääma, kui massiivne kast mõnd kaasakiskuvat laulu esitas või põnevat lugu jutustas. Nii sai tark seadeldis külge pisut kerglase pitseri. Eks see oli ka põhjuseks, miks esialgu veel nimetut uustulnukat plärakastiks või lustikummutiks kutsuma hakati. Kirjutab Eesti ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.
MURRANG ÕHURUUMIS
Juba enam kui sajand on vaieldud,
Kommentaarid on suletud