Eneseteadlikkusest kui põhimusklist iga juhi anatoomilises ülesehituses kirjutab Katri Delimoge.
Vaatasime juhtide koolituspäeva lõpus videosalvestusi läbirääkimiste rollimängudest, kui äkki kargas staažikas juht proua Helga püsti ja näis nagu kurjast vaimust vaevatud. „See pole mina. SEE POLE MINA! Mina nii ei käitu. MITTE KUNAGI!” hüüdis ta, kui ennast ekraanil nägi, ja tuhises hüsteerialaadses seisundis välja.
Kes ma siis ikkagi olen?
Eneseteadlikkus on selge arusaam iseendast, oma tunnetest ja käitumisviisidest nii headel kui ka mitte nii headel päevadel. See on oskus end (võimalikult) objektiivselt hinnata, oma tunnetega toime tulla, ühildada käitumine oma väärtushinnangutega ja seejuures omada selget arusaama sellest, kuidas ümbritsevad inimesed sind tajuvad. Miks sa tunned end eri olukordades just selliselt, nagu sa tunned? Miks sa käitud nii, nagu sa käitud? Mis vallandab sinus eufooria ja mis on see, mis paneb sind lausa juukseid peast välja kiskuma?
Kommentaarid on suletud