Reovete puhastamisel on võimalik senisest odavamalt lagundada potentsiaalselt ohtlikke saasteaineid ohututeks süsihappegaasiks ja ka veeks, selgub Priit Tikkeri Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritööst.
Elanikkonna kiire juurdekasv ja globaalne soojenemine viib selleni, et peaaegu iga teine inimene kannatab 2025. aastal veenappuse all. Ainult üks protsent kogu maailma veest on inimesele tarbimiskõlbulik.
Ohtlikud ained rikuvad vett ja keskkonda
Reovee puhastamisel kõrvaldatakse reoained veest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste meetoditega. Igasuguste tugevatoimeliste ravimite, aga ka raskelt biolagundatavate hügieenitoodete ja plastiühendite tootmine ning kasutamine põhjustab nende kogunemist veekogudes, halvendades oluliselt veeressursse. Traditsioonilised reoveepuhastusviisid siin paraku vajalikul määral ei aita, mistõttu tuleb eriti saastunud reovete puhastamiseks leida alternatiivseid kulutõhusaid töötlemismeetodeid.
Tehnikaülikooli doktorant Priit Tikker uuris võimalikke lahendusi ja uudseid meetodeid.
Kommentaarid on suletud