fbpx

Nutikad naised teevad suitsukonidest biolagunevat plastmaterjali

3D-prinditud tops, mis on üks kahest maailmas esimesena konidest prinditud topsist (Foto: Filaret)

Eestis tekib hinnanguliselt 350 tonni konijäädet aastas, millest enamik leiab kahjuks tee tänavale või loodusesse. Tegelikult on toksilised suitsukonijäätmed väärtuslik tooraine, millest saab valmistada plastitööstusele baasmaterjali. Kuidas see käib, selgitab Eesti ettevõtte Filaret OÜ asutaja ja tegevjuht Ines-Issa Villido. Kirjutab Gerli Ramler.

Skeem protsessist (Allikas: Filaret)

„Lihtsalt seletades kogume suitsukonid kokku ning eraldame spetsiaalse masina abil plastist filtriosa. Paljud arvavad, et konides olevad filtrid on valmistatud puuvillast, ent ei ole – need on plastist, mille peened kiud lagunevad keskkonda sattudes mikroplastiks, eraldades samaaegselt ümbrusesse suures koguses mürgiseid kemikaale ja toksiine, mille filter on suitsu põlemise käigus kinni püüdnud,” selgitab Villido.

Töötluse järel jäävad alles tuhk ja paber, millel oleks tegelikult samuti potentsiaali ümbertöötluseks, ent Filaret sellega ei tegele.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellijana on Sul ligipääs kõikidele Directori ning Inseneeria veebiartiklitele ja arhiivile.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt