Ida-Virumaal asuva Eesti Kaevandusmuuseumi juhi Etti Kagarovi kogemus näitab, et avatud suhtlemisega õhkkond aitab kaasa nii innovatsioonile, vastutusvõimele kui ka hea tunde püsimisele organisatsioonis. Kirjutab Eva Pärtel.
Sotsiaaltöö haridusega Kagarov rõhutab suhtlemise vajalikkust juhi töös. „Minu elukogemus ütleb, et tuleb küsida targemate käest nõu, siis tulevad ka õiged otsused. Tänapäeval on nii palju infot, et ei suuda ise kõike hallata,“ räägib Kohtla-Nõmmel asuva muuseumi juht. Töötajatega võiks tema sõnul rääkida ka oma muredest ja probleemidest – tihtipeale tulevadki nii lahendused. „Teinekord oled ise oma mõtetes nii kinni, et lihtsalt ei leia lahendust. Tuled korra oma mullist välja ja leiad teistega muret jagades lahendusi.“
Kagarov kiidab oma tiimi: nad on hästi avatud inimesed, kes tulevad ideedega kohe kaasa ja oskavad iseseisvalt tööd teha ning vastutust võtta. Ta on seda meelt, et juht saab oma isikliku eeskujuga palju muudatusi ellu viia. Töötajaid on kümme, igaüks neist oma valdkonda hästi tundev spetsialist, ning heaks tavaks on, et üksteist toetatakse ja aidatakse ka oma valdkonna väliselt. Näiteks kui suvel on teenindussaal rahvast täis, läheb haldusjuht klienditeenindajale appi. Kui kellelgi tuleb mõni idee või algab uus projekt, arutatakse kõik ühiselt läbi. Sedasi saavad töötajad ise otsusteni jõuda. Näiteks laekus päring 250 inimese toitlustamiseks ja koos arutati läbi, kas see on muuseumile võimetekohane.
Giidi idee sai konkursivõidu
Töötajate algatustest on sündinud mitmeid projekte, sealhulgas Ida-Viru turismiklastri „Parim uus seiklus“ tiitliga pärjatud maa-alune tuur pimedates kaevanduskäikudes taskulambi valgusel. Idee sündis rohepöörde ja kõrgete elektrihindade teemalisest arutelust ja selle pakkus välja giid Andrus Park. Ta küsis, mis oleks, kui kustutaks kaevanduskäikudes tuled üldse ära. Energiamahukas kaevanduspargis hoiab nii elektrit kokku, aga lisaks saavad külastajad kogeda kaevurite elu nii, nagu see oli ligi 100 aastat tagasi. Kaevurina töötanud giid pakkus lisaks välja, et pimedust võiks vürtsitada päris elus juhtunud lugudega, mida tal on pika karjääri jooksul omajagu kogunenud.
Põnevaid projekte sünnib ka kohaliku kogukonna toel: Toila valla noored pakkusid välja idee teha põgenemistuba muuseumi maa-alustesse käikudesse. Kontseptsioon on juba paigas ja läheb töösse. Kagarov ütleb, et ideid on rohkem, kui rahaline pool võimaldaks.
Isemajandava muuseumi juhile teeb muret, et praeguses majanduslikus olukorras ei saa töötajatel palka tõsta, kuigi üldine hinnatõus nõuaks seda. Kagarov plaanib seda töötajatele kommunikeerida nii, et teeb neile ülevaate rahalisest seisust: „Tuleb lihtsalt inimestele selgitada, et praegu ei ole selleks võimalust.“ Muuseum loodab, et rasked ajad aitab üle elada ka augustis avatud uus konverentsisaal, mis on sobilik näiteks jõulupidudeks. Viimane raske periood oli piirangutega koroonaaeg, aga saadi hakkama, majanduslikult jäädi nulli ning töötajad ei pidanud töölt eemale jääma. Inimesed said rakendust näiteks remonditöödel, sest 60 aastat vana tehnika tahab kogu aeg putitamist. Samuti pakuti ümbruskonnas oma kohvikus valmistatud toidu kullerteenust.
Vene turistidest jäänud tühimiku täitmiseks pööratakse pilgud Soome turistide poole. Kagarovi sõnul külastavad soomlased Ida-Virumaad ülejäänud Eestimaa piirkondadest vähem. „See on pikk protsess, enne kui sihtrühmani jõuame. Praegu oleme kaardistanud Soome turisti kirjelduse, valmis teinud Virumaa.fi kodulehe,“ räägib ta koostööst teiste Ida-Virumaa ja ka Lääne-Virumaa turismitegijatega. Probleemiks on soome keele oskus, eesseisval madalhooajal saavadki töötajad soome keele kursustest osa võtta.
Giiditööd teevad endised kaevurid
Kaevandusmuuseum sündis 20 aastat tagasi Eesti ühe vanima ja pikemat aega tegutsenud põlevkivikaevanduse, Kohtla kaevanduse sulgemise järel. Mõned kaevanduse töömeestest jäidki muuseumi giidiks ja remonditööliseks. Neile on korraldatud ka giidikoolitusi. Muuseumis tööd alustades mõtles Kagarov, et kõik giidid peaksid rääkima ühtlustatud teksti. Tänaseks on aga välja kujunenud nii, et põhiosa on küll üks, aga ülejäänud lood tulevad kõik kaevurite kogemustest. Nii on ka külastajatel põnev teist korda tulles teise giidi käest hoopis muid jutte kuulata.
Kagarov tunneb, et ta on motiveeritud just toreda kollektiivi tõttu. Ta korraldab personali innustavaid väljasõite teistesse muuseumidesse, käidud on nii Tallinnas kui ka Lõuna-Eestis. Koostööpartner Adrenaator grupp testib muuseumi töötajate peal oma uusi seiklusprojekte, näiteks käidi hiljuti koos kaatrireisil. Kaadri voolavus üldiselt mureks ei ole, kuigi on neid, kes peavad ära minema (on olnud ka alkoholiprobleeme, suhtlemisraskusi). „Kui inimene ei taha koostööd teha, siis ei ole võimalik jätkata ja tööleping tuleb lõpetada.“
Kaevandusmuuseum on piirkonna üks tähtsamaid turismiobjekte ja kuulub Toila vallale. Ka personal on teadlik muuseumi olulisusest: „Müts maha väikese valla ees, mis nii napi tulubaasiga hoiab üleval sellist vabariikliku tähtsusega muuseumi,“ ütleb Kagarov.
Parima seikluse konkurss kui tootearendusplatvorm
Ida-Viru turismiklaster paneb oma piirkonnas tegutsevad turismiettevõtjad koos tegutsema ja ka heas mõttes konkureerima. Viimasest on hea näide tootearendusmootorina toimiv „Parima uue seikluse“ konkurss, kus esimese koha saigi hiljuti Kaevandusmuuseum. Turismiklastri turundusjuht Meelis Kuusk räägib, et konkursil osalevad projektid on iga aastaga aina kvaliteetsemad ja leidlikumad, näiteks praegu nii teemakohane idee pakkuda turistidele üritusi jms, mille juures elektrit ei kasutata. „See näitab, kui kiiresti ettevõtted on võimelised kohanema ning teadlikku tootearendust juurutama,“ ütleb ta. Konkursi žürii liikmed proovivad kõik välja käidud projektid, turismiatraktsioonid-elamused, ise järele. See annab hea võimaluse saada kliendilt ja oma valdkonna ekspertidelt väärtuslikku tagasisidet ning ideid toote edasi arendamiseks.
Kommentaarid on suletud