Metallide teekond tagasi ringlusse on aeglane, seetõttu ei kao kaevandamine kuhugi, kinnitab 30 aastat kaevandusettevõttes töötanud Tony Hand. Küll aga on aastakümnete jooksul muutunud nii tehnoloogia kui mõtteviis. „Põhiküsimused on, kuidas kaevandada võimalikult ressursi- ja keskkonnasäästlikult ja suunata võimalikult palju sealjuures tekkivaid jäätmeid ringmajandusse,” ütleb Tallinna Tehnikaülikooli jätkusuutliku kaevandamise projektijuht Hand.
Maa-alune maailm võlus Iirimaal sündinud meest juba lapsena. „Ma ei teadnud küll kaevandustes töötamisest palju, kuid selle tööstusharu ajalugu ulatub mu kodumaal rohkem kui tuhande aasta taha. Dublini Rahvusmuuseumi näitustel sai näha ilusaid kulla-, vase- ja hõbedanäidiseid,” meenutab Hand.
Kullakaevurit mehest ei saanud, kuid kui 1970ndatel avastati Dublinist vähem kui tunniajase autosõidu kaugusel Euroopa suurim tsingivaru, avati seal Tara kaevandus. „Pääsesin tööle uuringuosakonda. Olin äärmiselt õnnelik. Ehkki mul polnud õrna aimugi, kuidas kaevandus töötab, oli sõpradele siiski väga lahe öelda,
Kommentaarid on suletud