Alles rõhus Eestit ja kogu maailma koroonapandeemia, nüüd pistame juba rinda uute kriisidega: sõda, energiakriis, hinnatõusust tingitud augud rahakotis, ebakindlus… Kõik see on juba jätnud sügava jälje meie vaimsele tervisele ja näib, et see trend püsib.
Julgen arvata, et inimese vaimne tervis ei ole ammu enam ainult tervishoiusüsteemi või arsti-patsiendi vaheline mure, vaid see mõjutab tema töövõimet, organisatsioonide toimimist ning majanduse tervist laiemalt. Lähiaastate võtmeküsimus on see, kuidas suudame säilitada enda, oma lähedaste, kolleegide ja töötajate tervise ja töötahte.
Uuringud on kõnekad, näidates, et oleme tänaseks jõudnud seisu, kus iga neljas eurooplane kogeb elu jooksul vaimse tervise probleeme. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul oli depressioon juba enne koroonakriisi muutunud tähtsuselt teiseks töövõimetuse põhjuseks. Vaimse tervise probleemid on ka Eestis laialt levinud. Igal viiendal siinsel inimesel on ärevushäire risk ning enam kui veerandil (28%) depressiooni risk, nagu selgub suve keskel sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud rahvastiku vaimse tervise uuringust.
Kommentaarid on suletud