Suvi on andnud aega matkamiseks, olemiseks ja mõtlemiseks. Viimane kahjustab ülemäärases koguses ehk tervist, aga ega muude asjadega teisiti ei ole – kõik, mida saab liiga palju, mõjutab tasakaalu.
Sügavam mõtteaines jõuab inimesteni mitmeid teid pidi. Pikemates vestlustes, mis avaramad kui päevapoliitika. Raamatutesse sukeldudes. Põõsa all muusika ja jutusaate seltsis nokitsedes, vaikuses ja naabri lobinata. Viimane on vajalik palsam juhuks, kui mõttesügavustes eksistentsialism hakkab liiga jõuliselt küsimusi esitama – siis on hea üle aia pigem juurikatest ja sõstardest rääkida, käega katsutavat on kergem kogeda ja lihtsam mõista ning see annab päevale tegusa tunde.
Inimesi või organisatsioone on ikka edasi viinud vajadused ja kohustused. Pole pääsu, asjad tuleb ära teha. Muidu on saak kidur või ei ole raha elektri maksmiseks; koostööpartner saab pahaseks, et tulemus viibib, või on endal meel mõru, et kasum ei kasva. Küllap on rataski sündinud seetõttu, et kohustusi kergendada ja liikumist edendada.
Kommentaarid on suletud