Sakslase Karl von Draisi veidi enam kui kakssada aastat tagasi konstrueeritud jooksumasin velocipede, mis ladina keelest tuletatult tähendab kiireid jalgu, ei saanud populaarseks üleöö. Kohmakas kaherattaline sõiduk oli tehtud puidust ja kaalus umbes 23 kilo ning sel polnud ei pedaale, pidureid ega rehve. Ometi oli masinaga võimalik kordades kiiremini edasi liikuda, kui niisama joostes. Kirjutab ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.
Jalgratta üleilmne võidukäik algas alles 19. sajandi lõpul, kui see pärast pikki katsetusi oli saanud tänasele sarnase kuju. Eestisse jõudsid esimesed jalgrattad baltisaksa aadelkonna ja ärksamate linnakodanike vahendusel veidi enam kui 150 aastat tagasi. Alguses leidsid need kasutust aga peamiselt tsirkuseetendustel, laatadel ja muudel meelelahutusüritustel.
Kommentaarid on suletud