Strateegiline plaan on juhi peamine töövahend missiooni elluviimiseks. Ettevõtetes teadvustatakse planeerimise sõlmprobleeme ning tegevus on kaunis suurel määral kooskõlas strateegilise planeerimise teaduskäsitlustega. Nii näitas hiljutine uurimus, millest teevad kokkuvõtte Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Maaja Vadi, Viljandi Haigla personalijuht Piret Sults ja Hurtigruteni kvaliteediüksuse juht Triin Reisser.
Juhid teavad, et organisatsioonil peab olema strateegia, kuid paljud neist pole rahul strateegilise planeerimise protsessiga. Põhjuseks on tõik, et enamik strateegilisteks plaanideks nimetatud dokumentidest on vaid kahe-, kolme- või viieaastased eelarved koos turuosa prognoosiga. Sellise eelarve nimetamine strateegiliseks plaaniks loob valed ootused (R. P. Rumelt „Good strategy, bad strategy: The difference and why it matters“. Profile Books, 2011). Strateegilise plaani roll on siiski palju laiem: lisaks tulevikuväljavaatele on sellel oluline osa oleviku ja mineviku mõistmiseks. Organisatsioonid toimetavad muutuvas keskkonnas ja probleem pole mitte ainult tuleviku tegevuste planeerimises, vaid ka mineviku ja oleviku tulemuste mõistmises ning tõlgendamises.
Kommentaarid on suletud