PRIA ja Maaeluministeerium koos Marketingi Instituudiga alustasid 2021. aastal Eesti toidusektori jaoks programmi „Ekspordivägi“, eesmärgiks kasvatada valdkonna rahvusvahelise müügi teadmisi ja oskusi. Programmi üks osa oli 24. mail toimunud konverents „Inspireeriv koostöö toidusektoris“, mille kokkuvõtte tegi Erik Samel.
Jaeketi vaade
Coop Eesti ostudirektor Oliver Rist rääkis muu hulgas sellest, miks tekib olukord, kus poes mõnda kaupa pole. Tarneprobleemide põhjuseid on muidugi väga palju, aga Rist tõi neist välja järgmised:
- kauba kogus ei vasta arvel toodule,
- kaup on arvel vale hinnaga,
- kastis on vale kogus kaupa,
- vale temperatuur toote tarneahelas,
- auto hilines tarneaknasse,
- komplekteerimisviga,
- alatarne,
- ühes tarnes eri säilimisajaga tooted.
Uute toodete pakkumisel tuleb tema sõnul arvestada sellega, et reeglina toimetavad jaeketid oma elu n-ö sortimendi akendes. Enamasti vaadatakse sortiment põhjalikumalt üle kord või paar aastas. Ning kõik muudatused püütaksegi teha nende akende sees, muul ajal vaid siis, kui see on väga vajalik. Hankijal soovitab Rist oma pakkumised teha kuu või paar enne sortimendi akent. Aga veel enne on tema sõnul alati mõistlik üle vaadata, mida üks või teine jaekett endast kujutab ja milline on selle kuvand: „Mida paremini sobib toode jaeketi strateegiat toetama, seda suurem on võimalus valituks osutuda.“ Tutvuda tuleks konkreetse jaeketi sortimendiga, samuti kogu valikuga turul ning konkurentide tegevustega. Kõik olulised aspektid on vaja läbi mõelda ning teha komplektne läbimõeldud pakkumine. Tootepakkumise kõrval peab olema korralik turundusplaan.
“Mida paremini sobib toode jaeketi strateegiat toetama, seda suurem on võimalus valituks osutuda.” Oliver Rist
Toote puhul tuleks arvestada järgmiste aspektidega:
- säilivusaeg peab olema piisav toote müümiseks,
- hulgipakend peab olema lihtsalt käsitsetav,
- hulgipakend ei tohi olla nii suur, et seda kogust ei ole võimalik küllaldase aja jooksul kauplusel realiseerida.
Lepingutega lepitakse kokku tarnekanal, hinnamuudatustest etteteatamise aeg (tavapärane on 60 päeva ja ainult üks kord poolaastas), kauba tellimise, transpordi ja üleandmise tingimused, säilivusaja nõuded, tarnekindlus, trahvid, allahindlused, ostuboonused, logistikatasud ning turunduskoostöö tingimused.
Organic Denmark
Eesti toidusektor on huvitatud sellest, et meie mahetooted oleks jaekaubanduses rohkem nähtavad ning nõudlus mahetoodete järele oleks suurem. Taani juhtiv toiduklaster Organic Denmark on selles vallas väga edukas olnud – klastriga on seotud 800 farmerit, 180 ettevõtet, 100 suurkööki ja 1750 klienti. Organic Denmarki rahvusvahelise turunduse direktor Pernille Bundgård rääkis konverentsil ettevõtte rohkem kui 40-aastasest kogemusest.
Organic Denmark on mittetulundusühing, mida finantseerib peamiselt riik, aga ka klastri liikmed. Edu üheks aluseks peab Bundgård head koostööd teiste mahetootmisvaldkonna organisatsioonidega. Kõige tähtsam on tema hinnangul aga koostöö poliitikute, mahetootjate ja jaekaubandussektoriga.
Üsna alguses sai selgeks, et mahetooteid on vaja selgelt märgistada, et tarbija suudaks neid teistest toodetest lihtsalt eristada. Kõigi osapoolte koostöös valminud märgis aitab Bundgårdi sõnul kaasa ka sellele, et kõiki mahetooteid saab lihtsalt leida ka tavalistes kauplustes teiste toodete kõrval, mitte ainult spetsiaalsetes ökokauplustes. Ainult mahetooteid müüval kauplusel võib tema sõnul olla mitmeid eeliseid, kuid üks asi, mis pole hea, on see, et tarbijal peab siis juba olema tehtud otsus osta mahetooteid. Tavalises kaupluses olles saab ta aga sealsamas teha valiku ka nende kasuks. Tänaseks on jõutud olukorrani, kus 62% taanlastest ostab iga nädal mahetooteid. Suur osa seal müüdavatest banaanidest (66%), porganditest (47%), kaerahelvestest (47%), piimast (34%), jahust (33%) ja munadest (31%) on mahetooted.
“Kõige tähtsam on koostöö poliitikute, mahetootjate ja jaekaubandussektoriga.” Pernille Bundgård
Mahetoodete osakaalu edasiseks suurendamiseks on Bundgårdi hinnangul oluline, et neid oleks müügil palju, neil oleks selged maitseerinevused, pakendid oleks hästi eristatavad, mahetoodete väärtusahelas oleks hea koostöö ja nende kättesaamine oleks mugav.
Leedu näide
ECCP (European Cluster Collaboration Platform) koordinaator Leedu Riiklikus Toiduklastris Paulina Štreimikytė rääkis, et Leedu toiduklaster on riigis väga hästi tuntud selle poolest, et nad loovad ja arendavad lisaväärtusega ning jätkusuutlikku toitu ja toidutehnoloogiaid. Sealsel toiduklastril on neli peamist tegevussuunda. Esiteks ühendab klaster kõik mahetootmise ahela lülid farmidest kuni tootmise ja kaubanduseni. Teiseks on klastril Babtai linnas oma teadus- ja eksperimentaalbaas, kus uuritakse mahetoidu kasvatajate saaki ja nende säilitamise võimalusi, et saada võimalikult hea kvaliteediga tooraine, millest omakorda saaks teha kõrge väärtusega tooteid. Kolmas suund on teadus- ja arendustegevus – klastri liikmed investeerivad sellesse ning arendavad uusi tooteid. Štreimikytė peab teadus- ja arendustegevusi klastri üheks kõige olulisemaks suunaks. Neljandaks koordineerib klaster oma liikmete projekte, et Euroopa Liidust ja Leedust saadavate finantsvahenditega leevendada tegevusriske.
“Leedu toiduklaster on riigis väga hästi tuntud selle poolest, et nad loovad ja arendavad lisaväärtusega ning jätkusuutlikku toitu ja toidutehnoloogiaid.” Paulina Štreimikytė
Toidutööstuse konkurentsivõime ja arenguperspektiivi uuring
Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakonna juhataja asetäitja Agnes Naarits rääkis sellest, kui valmis on Eesti toidutööstus ekspordiks ning mis asjaolud seda eelkõige mõjutavad. Selle väljaselgitamiseks viidi läbi uuring, et kaardistada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ettevõtete majanduslik hetkeolukord, jätkusuutlikkus, konkurentsi- ja ekspordivõimekus, tulevikuplaanid, vajalikud investeeringud ja seniste investeeringutoetuste mõju.
Selgus, et umbes 25% uuringus osalenud Eesti toidutootjatest eksportis oma toodangut ning nende ettevõtete kogumüügitulust ligi 25% laekus ekspordist. Enim oli eksportijaid üle 3 miljoni eurose müügituluga ettevõtete seas. Võrreldes aastaid 2015 ja 2019, on Naaritsa sõnul enamikus tegevusalades näha eksporditulu kasvu. Oma konkurentsivõimet hindas väga heaks vaid 5% uuringus osalenutest (vt joonist all).
Ekspordiga alustamist piiravad ettevõtete hinnangul eelkõige kontaktide vähesus, kehv müügioskus sihtturgudel, vähene rahvusvaheline kogemus, ebapiisav tootmisvõimsus ja kõrge omahind. Ekspordi laienemist piiravad aga eelkõige tugev konkurents ja liigne bürokraatia sihtturul, kontaktide vähesus, kehv müügioskus ja vähene rahvusvaheline kogemus.
Kuidas töötab suur toitlustusasutus?
Baltic Restaurants Estonia ASi ostujuht Kairi Järvetar rääkis sellest, kuidas toimub üle 160 toitlustusasutust haldava organisatsiooni töö üle Eesti. Ettevõttel ei ole ühte suurt keskkööki, vaid 102 valmistuskööki, ülejäänud kohtadesse toit transporditakse. Tarnijad peavad kauba viima kas valmistusköökidesse või logistikapartneri lattu Tallinnas, Tartus või Pärnus.
Toorainete hankimiseks korraldab Baltic Restaurants Estonia tootegruppide lõikes perioodiliselt hankeid. Viimased paar aastat on Järvetari sõnul olnud väga keerulised: „Enne koroonat tegime hankeid kolmeks kuuks kuni aastaks – leppisime tooted ja hinnad kokku ja saime nende kokkulepetega rahulikult töötada. Nüüd aga sõlmime tarnijatega kuni kolmekuiseid kokkuleppeid või pigem on need isegi kuuajalised. Mõnele tootegrupile teeme üldse koguse kokkuleppeid ning kui oleme teatud koguse välja ostnud, siis korraldame uue hanke.“ Kui on vaja mingit konkreetset toodet, siis pöördutakse ise tarnijate poole ja küsitakse otsepakkumisi. Kokkuleppeid sõlmitakse kas kogu ettevõtte jaoks, piirkonniti või ka ühe toitlustuskoha jaoks.
Toitlustajana peab Baltic Restaurants Estonia arvestama, et menüü tuleb enamasti koostada pikalt ette – koolidele ja lasteaedadele tuleb see esitada kuu kaupa. Menüü muudatustest tuleb teada anda kolm päeva ette.
Baltic Restaurants Estonia on alati valmis tegema koostööd kohalike väike- ja/või mahetootjatega, määrava tähtsusega on esmalt tarnekindlus, kvaliteet ja hind.
Eduka koostöö vormid
MTÜ Piimaklaster juhatuse liige Hardi Tamm ütles, et nemad on oma eesmärgid väga selgelt seadnud uue lisandväärtuse loomisele tarneahelas läbi koostöö- ja arendustegevuse. Sageli toimub see n-ö partnerite kätega, kusjuures nendeks on mitmesugused teadusarendusorganisatsioonid, kellega koos tehakse töökava ja esitatakse taotlus, et saada toetusi. Samuti saadakse partneritelt jooksvalt nõu. Oma tegevuse finantseerimiseks kasutab Piimaklaster EASi klastri meetme, tootearendusmeetme ja maaelu arengu meetme tuge ning osaletakse ka ühes Euroopa meetmes.
Mõtiku Talumeierei juhi Mirjam Pikkmetsa sõnul, kes veab praegu eest ka Talumeiereide Liitu, on liitu kuuluvad piimatöötlejad käinud mitmes riigis, et saada koolitust juustuvaldkonnas. Ja areng on näha: „Kui minna sellisesse poodi nagu Taluturg, siis juustuletid on seal päris kirjud. Kui 1999. aastal alustasime, siis kvaliteetset talujuustu veel eriti ei olnud.“
Saaremaa toidutootjad kasutavad toodetel sinist märki tekstiga „Saaremaa ehtne toode“ ja võrgustikku kuulub üle 150 ettevõtte. „Saarte Koostöökogu roll on alustava või väiketootja kiire aitamine algusfaasist sinna, et ta oleks jaekettidele vääriline partner, ja tuua ta oma pisikesest otseturustamise ringist välja, kui tal see soov on,“ märkis konverentsil MTÜ Saarte Koostöökogu juhatuse liige ja tegevjuht Koit Kelder.
Kommentaarid on suletud