SK Nord on Tallinnas tegutsev enam kui 1300 liikmega spordiklubi, mis pakub treeningvõimalusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Klubis tegutsevad professionaalsed judo-, korvpalli-, ujumis- ja võimlemistreenerid, kelle sekka kuuluvad sellised tuntud nimed, nagu olümpiavõitja Gerd Kanter ja Andres Olvik. Kaks aastat tagasi puhkenud koroonapandeemia tingimustes oli spordiklubi sunnitud leidma uue viisi, kuidas jätkata inimestega treeninguid ajal, mil spordiklubisse tulek oli võimatu. Spordiklubi tegevjuht Andres Olvik räägib, mismoodi tegutsemismudel nutiseadmete abil ümber koordineeriti ja kuidas see toimib edukalt tänaseni.
Vaata treeningutest ka videot B2B Tab S8 Ultra – YouTube
Kui kiiresti saite aru, et koroonapandeemia võib kesta pikemat aega ning mida siis tegite?
Meie professionaalsed treenerid panid 2020. aasta kevadel päris kiiresti tähele, et kui inimesed ei pääse spordiklubisse igapäevaselt treenima, jätab see üsna kähku jälje ja selleks ei ole vaja aastaid, vaid pigem kuid. Kuna töötame professionaalsel tasemel nii laste kui noortega, tajusime õige pea, et ebaregulaarsed või koguni ärajäävad treeningud tekitavad augu meie noorsportlaste järelkasvu. Uksi kinni panna me erinevalt mitmest teisest spordiklubist ei soovinud, vaid püüdsime leida viise, kuidas treeningutega jätkata. Klubi uksed oli periooditi n-ö füüsiliselt päris pikalt kinni, mistõttu viisime treeningud nii palju kui võimalik internetti.
Mida see tähendab? Kas hakkasite korvpallilahinguid pidama läbi interneti?
Juba enne koroonapandeemiat kasutasime kolme Samsungi antud tahvelarvutit, et klubis toimuvaid treeninguid filmida ning videopilti pärast analüüsida ja anda treenijatele mitmekülgset tagasisidet. Eriti populaarseks muutus see kevaditi, kui talvine hooaeg hakkas lõppema ja võistluste finaalid lähenema. Koroonatingimustes hakkasime aga personaalseid videotreeninguid viima läbi nii, et treener oli klubis, aga treenitav kodus ning treening toimus n-ö otseülekande teel.
Kuigi näiteks judo treeningmatše sellised tunnid ei asenda, siis vormi, liikuvuse ja koordinatsiooni arendamiseks on ometi võimalik teha ka individuaalseid harjutusi. Treeneri valvsa silma all olid need kindlasti kvaliteetsemad kui üksi treenides. Selline treenimisviis sai kiirelt väga popiks ja tänu sellele saime klubi tegevust jätkata ka kõige rangemates karantiinitingimustes, mis oli klubile ja meie liikmetele kahtlemata tohutu kergendus.
Mida inimesed sellisest trennis käimise viisist arvasid?
Antud hetkel oli see parim, mida saime teha ja inimesed hindasid sellist võimalust väga. Lisaks regulaarsele liigutamisele säilis neil endiselt kontakt oma treeneriga, kelle näpunäidete järgi oli võimalik igapäevaselt treenida. Lisaks alustasime väikeste nõuandevideote tegemist, et näidata inimestele, kuidas treeninguid teha lihtsalt ja kerge vaevaga. Teeme neid tänaseni, motiveerides inimesi seeläbi end liigutama. Näiteks kutsus olümpiavõitja Gerd Kanter videoloengu teel hiljuti Regionaalhaigla töötajaid Nord Cramo Spordihoone kõrvale Sütiste metsa orienteeruma ja kettagolfi mängima ning see osutus igati populaarseks ettevõtmiseks.
Kui palju on nutiseadmed spordiklubi töös kasutuses täna?
Ausalt öeldes ei kujutaks nendeta spordiklubi tööd enam ettegi. Kuigi lapsed ja täiskasvanud on füüsiliselt trennidesse tagasi tulnud, on tahvelarvutitest ja telefonidest siiani palju abi, et treeninguid jäädvustada ning nende kvaliteeti seeläbi paremaks muuta. Mina viin lisaks klubi igapäevatöö juhtimisele läbi ujumistreeninguid ja saan kasutada Galaxy Tab S8 tahvlit ning S22 Ultra telefoni koos pliiatsiga selleks, et joonistada kohe basseini kõrval videole ujuja käte liikumine ja muud tehnilised üksikasjad ning visuaalselt näidata, mida on vaja parandada. Isiklik boonus on kahtlemata ka see, et need seadmed ei karda vett ning seetõttu saan vajadusel filmida ka vee alt. Sellised väikesed nüansid osutuvad lõppkokkuvõttes tegelikult väga tähtsaks.
Vaata ka videot B2B Galaxy S22 Ultra – YouTube
Milliste spordialade jaoks te klubis konkreetselt nutiseadmeid kasutate?
Ujumise ja korvpalli jaoks vast enim, aga ka judo ja iluvõimlemise jaoks. Tegelikkuses on võimalik videopildist kasu lõigata iga treeningu juures. Neid videomaterjale saavad inimesed ka ise hiljem vaadata ja oma tehnikat analüüsida. Kõige olulisem on, et kui see on võimalus inimesi motiveerida rohkem liikuma ning suurema innuga sporti tegema, siis oleme igal juhul õigel teel.
Kommentaarid on suletud