Läänemeri maadleb veel aastakümneid minevikutaagaga, millele on lisandunud uued mured. „Kahju, mis merele juba tehtud, on keeruline olematuks teha. Peaksime oma pingutused suunama sinna, et uut reostust peale ei tuleks,” leiab mereteadlane Urmas Lips.
Läänemere tervise puhul kipub domineerima arvamus, et asi on väga halb. Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadlase sõnul on olukord viimase paarikümne aastaga siiski paranenud, ehkki tubli tee on veel minna. „Läänemere mured pole muutunud, väga suures osas on tegu omaaegse taagaga,” kinnitab Lips. „Esiteks toitainete küllus, mis põhjustab vetikate liigset vohamist, vee ökosüsteemi muutusi ja põhjakihtide hapnikupuudust. See sai alguse juba 1960-70. aastatel, kui põldudel kasutati väga suurtes kogustes väetist, samas jättis soovida olmereovee ja põllumajandusvee puhastamisvõimekus,” selgitab ta.
Mereteadlase sõnul on see tänaseks küll vähenenud,
Kommentaarid on suletud