Kiviõli Seikluskeskuse noor meeskond pakub positiivseid kogemusi

Seikluskeskuse ühe eestvedaja Madis Olti sõnul on nende eesmärk olla atraktiivne vabaajateenuste pakkuja aktiivsele perele nii suvel kui ka talvel ning pakkuda elamusi ja toredalt koos veedetud aega lähedastega. Kui Madis Olt ja Janek Maar hakkasid suusakeskust arendama, ei olnud üldse plaanis seda nii suurelt teha. Esialgu oli kavas lihtne tõstukiga koht, kus saaks mäest alla sõita. Keskus aga arenes ning kuna energiat, jõudu ja tahtmist oli palju, siis tuli seda ju kuidagi ära kasutada. Kirjutab Erik Samel.
Seikluskeskuse personalispetsialisti Airis Veski sõnul on kõik uued atraktsioonid tulnud vajaduspõhiselt: „Näeme, et mingi toode või teenus on turult puudu, ja siis tuleb lihtsalt hakata seda kuskilt otsast tegema-pakkuma.“ Suvel töötab Kiviõli Seikluskeskuses 16 atraktsiooni. „Teistest eristab keskust see, et enamikku siinsetest atraktsioonidest saavad laps ja lapsevanem koos nautida,“ märgib Vesk. „Tähtis on just koostegemise rõõm, lapsevanem ei pea seal lihtsalt istuma ja valvama. Mõned atraktsioonid kohe nõuavad lapsevanema osalust, teistes on see vabatahtlik, aga me pigem julgustame lapsevanemaid lastega koos neis osalema. Lapsevanemad ei pea ega tohigi meil olla ametlikud või tõsised – see ongi kogu perega lõbusa ajaveetmise koht. Atraktsioone on väga palju erinevaid, nii ekstreemsemaid kui ka väga rahulikke, näiteks paadisõit tiigi peal, mis sobib absoluutselt kõigile. Selle elektrimootoriga paadi juhtimisega saavad ka lapsed hakkama.“
Atraktsioone on väga palju erinevaid, nii ekstreemsemaid kui ka väga rahulikke, näiteks paadisõit tiigi peal, mis sobib absoluutselt kõigile.
Airis Vesk
Kohalikud noored saavad keskuses tööd ja õpet
Hooajaliselt töötab keskuses keskmiselt 60 inimest, kellest 85% on hooajatöötajad ning neist omakorda 60% korduvad. Kiviõli Seikluskeskuse meeskond koosneb valdavalt noortest, kelle jaoks see on sageli esimene samm tööellu astumisel. Madis Olti arvates ei jõua traditsioonilisi ja 20 aasta taguseid meetodeid kasutades noortega kuigi kaugele ning paindlikkus on siin üks olulisemaid märksõnu: „Koostöö sujumiseks tuleb ettevõttel kohaneda ja kuulata päriselt, mida noor arvab ja kuidas olukorda näeb. Võtame avasüli vastu noored, kes tahavad tööd teha ning pakkuda keskuse külalistele meeldejäävaid ja positiivseid elamusi. See on ühtse, kokkuhoidva ja toetava meeskonna loomisel aluseks ning see õhkkond on üks põhjuseid, miks hommikuti täitub keskus rõõmsate, naeratavate nägudega. Püüame leida igaühe tugevad küljed ning keskenduda nende arendamisele, mitte pärssida nõrkuste esiletoomisega õhinapõhisust ja entusiasmi.“
Püüame leida igaühe tugevad küljed ning keskenduda nende arendamisele, mitte pärssida nõrkuste esiletoomisega õhinapõhisust ja entusiasmi.
Madis Olt
„Tegelikult on hästi vahva, et kui noored tulevad esimest suve meile tööle, siis kevadel on nad pigem pisut tagasihoidlikud ja nende tugevused ei paista hästi välja, aga sügiseks on nad peajagu kasvanud,“ tõdeb Airis Vesk. „Areng, mida nad selle kolme kuuga teevad, on meeletu – seda ei ole kuidagi võimalik sõnadesse panna, seda tuleb kogeda.“ Noortel on Veski hinnangul tegelikult tohutult palju ideid, mida nad pole varem julgenud välja öelda või ei ole neile selleks võimalust antud. „Meie püüame neid kuidagi avada. Muidugi teeb tohutu arengu ka noorte suhtlemisoskus. Igaühel on ju oma tugevad küljed ja me püüamegi noorte puhul keskenduda just sellele, et nende enesekindlust tõsta.“

Talvel toimuvad Kiviõli I Keskkooli kehalise kasvatuse tunnid suusamäel, kus Kiviõli Seikluskeskuse koolitajad õpetavad mäesuusatamist. Kohalikel lastel on Madis Olti sõnul suur eelis, kuna omavalitsus toetab kuni 19-aastaste noorte vaba aja veetmist suusamäel. On noori, kes ongi talvel kogu oma vaba aja suusanõlvadel.
Ebatavaline värbamisprotsess
„Mina olen seda meelt, et noor inimene ei pea meile CVd koostama, sest seda ta õpib koolis ja selle jaoks on Google’is kõik abivahendid olemas,“ ütleb Vesk. „Oluline on, et noor oskab ennast väljendada; et ta julgeb oma mõtted välja öelda ja endast veenvalt rääkida. Kui kõik on oma sooviavaldused meile teele pannud, siis kutsume nad kohale ja teeme nendega mängulisi tutvumispäevi, et nad hakkaksid kohe üheskoos tööle. Tähtis on, et terve meeskond omavahel hästi klapiks; et nad oleksid ühel lainel ning toetaksid ja aitaksid üksteist. Muidugi käime kõik atraktsioonid nendega läbi, aga kindlasti on asju, mida ei ole võimalik ette näha, ja neid peavad nad töö käigus kompamisi õppima. On ka noori, kes käivad siin tööl korduvalt, nii talvel kui ka suvel. Kõige kauem on meil noored olnud kuus-seitse hooaega, sest neile meeldib meeskond ning töö ei ole tuim, vaid mitmekülgne.”

Suured investeeringud on asendunud väiksematega
Kiviõli Seikluskeskus oli aktiivses investeeringu tsüklis aastatel 2012–2018. Suusamäega seotud teenuste pakkumine käivitati 2013. aastal, 2018. aastal aga hakati pakkuma suviseid vaba aja veetmise võimalusi. Praegu keskusel suuri investeeringuid plaanis ei ole, aga väiksemaid investeeringuid tugiteenustesse tehakse Olti kinnitusel ikka: „Need on sihitud selliselt, et kliendil oleks mugavam meie juures aega veeta.“ Airis Vesk lisab, et tehnoloogia areneb kiiresti ning sellega seoses on plaanis kliendisõbralikkuse võtmes mõningaid uuendusi ja mugavusteenuseid kindlasti arendada.
Koostöö Ida-Viru turismiklastriga
Keskusel on palju abi olnud turismiklastrist: „Klastri suureks panuseks on terve Ida-Virumaa kuvandi parandamine ja muutmine tööstusmaast seiklusmaaks. Tänu sellele eristume kõigist teistest Eesti turismisihtkohtadest. Pidev töö mitme projektiga hoiab Ida-Virumaad pildis nii Eestis kui ka väljaspool. Kui üksteist turundame ja soovitame, siis püsib külastaja kauem Ida-Virumaal ning kogub rohkem häid kogemusi, mida ta jagab ka tuttavatele. Niimoodi edasi kantav sõnum on parim reklaam ja selle nimel kõik klastri partnerid igapäevaselt tegutsevadki,“ ütleb Olt.

Airis Veski sõnul on turismiklaster aastatega kasvanud ja aidanud Ida-Virumaal tõusta Eesti turismikaardil kolme populaarsema hulka. „Ükski ettevõtja omapäi poleks sellist kuvandi muutmist suutnud saavutada!“
„Ida-Viru turismiklastril on väga ambitsioonikas eesmärk – saada aastaks 2030+ kohe Tallinna järel suurimaks turismisihtkohaks,“ ütleb Ida-Viru turismiklastri turunduse projektijuht Meelis Kuusk. „Selleks on meil loodud oma toimiv strateegia, mille sihiks on maakonnas ööbimisarvude kasvatamine ja järjepidev kvaliteedi ning toote arendus. Oleme ka täpselt paika pannud sihtrühmad ja -turud, kelleks on eelkõige sise- ja Soome turistid. Varem tegutsesime ka Vene turul, kuid nüüd otsustasime seal mitte jätkata ja suunasime oma vabanenud ressursid Lätti.”
Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen rõhutab pika vaate olulisust: „Ainult nii saame jõuda eesmärgini: olla Tallinna järel suurim turismisihtkoht Eestis.“ Soome turg on tema sõnul lähiaastate prioriteet number üks. Kui Eestis oli tippaastal 2019 keskmiselt 22% ööbimistest Soomest, siis näiteks Pärnumaal oli soomlaste osakaal 37% ja Ida-Virus vaid 5%. Jaloneni hinnangul lubab edu Soome turul Ida-Viru turismiressurss: „Meil on vähemalt 10 välisturistile sobivat turismiatraktsiooni, lisaks veel hulk suure potentsiaaliga paiku. 2021. aastal toimus meie jaoks suur nihe – turismiklastri suured partnerid olid valmis asuma tööle Soome suunal. Selle teeb eriliseks asjaolu, et meie põhiline välisturg (26%) oli seni Venemaa. Lisaks on meil sihikul Lääne-Virumaaga ühise turismisihtkoha arendamine ja ka seda just Soome turu võtmes. Näeme, et nüüd, kus turism hakkab normaliseeruma, kimbutab meid taas voodikohtade nappus. Õnneks on plaane Peipsiäärse spaa käivitamiseks, aga kindlasti vajame juurde korralikke hotelle.“
Ida-Viru kuvandi parandamiseks on tehtud palju tööd. „Aastatel 2017–2019 tegime Euroopa Regionaalarengu Fondi toel Eesti, Soome ja Vene turul ligikaudu 40 kampaaniat ehk olime pidevalt pildis ning tõime välja oma loo,“ kirjeldab Jalonen. „Kui seni rääkis meedia meist oma lugu (kui katastroofipiirkonnast), siis nüüd rääkisime meie, mis meil tegelikult on. 2017. aastal toimus kolm testreisi pressile, kellel palusime testida, kas oleme päriselt ka Eestimaa Seiklusmaa. Läbisime testi edukalt.“
Kommentaarid on suletud