fbpx

Mäeinsener Erki Niitlaan: robotid on tõenäoliselt külakarjääride tulevik

Mäetööstuse traditsioonid Eestis ulatuvad enam kui saja aasta taha. Fotol Kukruse kaevandus aastal 1938 (Foto: TTÜM F 2994)

Kasvav vajadus maapõueressursside järele survestab arendama ka kaevandamiseks mõeldud tehnikat. „Me ei saa teha keskkonnamõju olematuks, aga liigume selles suunas, et jalajälge vähendada ja kiiremini endist elukeskkonda taastada,” kinnitab mäeinsener Erki Niitlaan.

„Maavarade kaevandamine on kirgi küttev teema, aga tegelikult toimub mingil tasandil kaevandamine kogu aeg,” tõdeb Eesti suurima mäeinseneribüroo Steiger asutaja ja juht Erki Niitlaan. Põhjused on puhtalt elulised – ilma ei saa. Esimese tasandi näitena toob ta ehitusmaavarad, mida on igal riigil mõistlik kaevandada kohapeal, sest mida lähemal on karjäär kasutuskohale, seda odavamaks kujuneb materjal ja väiksemaks terviklik ökoloogiline jalajälg.

„Teise tasandi moodustavad väiksemad ja keskmised piirkondliku tähtsusega tootmised. Eesti näiteks on tehnoloogiline lubjakivi, millest põletatakse lupja või toodetakse tsementi, lisaks ka turba ja põlevkivi kaevandamine.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellijana on Sul ligipääs kõikidele Directori ning Inseneeria veebiartiklitele ja arhiivile.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt