Sõda Ukrainas ja riikide muutunud omavahelised suhted muudavad ka energiapoliitikat ning toormetarneid. „Kui me ida poolt saadavaid maavarasid enam kasutada ei saa, on aeg pöörata tähelepanu omaenda ressurssidele ning sealjuures panustada uutesse tehnoloogiatesse ning ringmajandusse,” leiab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints.
Sõda Ukrainas tõi teravalt nähtavale Euroopa energiajulgeoleku, mis Rutt Hintsi hinnangul paneb nüüd riike energeetiliste maavarade tarneallikaid üle vaatama. „Euroopa on aastaid olnud sõltuvuses Venemaalt tulevast naftast ja gaasist, mida oleme saanud turu jaoks soodsaima hinnaga. Geopoliitilisi riske seejuures arvesse ei võetud. Neid nähti Hiina, Aafrika puhul, aga Venemaaga seotud riskide hindamist on Euroopa riikides pigem välditud,” tõdeb ta. Sanktsioonide ja seniste tarneahelate katkemise tagajärjel peab Euroopa hakkama otsima uusi allikaid nii energeetiliste toormete aga mitmete teiste maavarade osas.
Roheenergia siht ei tohi silmist minna
Hintsi sõnul on Euroopa Liidu tähelepanu koondunud pikalt kriitiliste toormete teemale.
Kommentaarid on suletud