fbpx

Ühe investeeringu anatoomia ehk ABB juba 30 aastat Eestis

ABB Rae vallas Jüris (Foto: ABB)

Rootsi-Šveitsi rahvusvahelisel kontsernil ABB läks Eestis kakskümmend aastat,  enne kui elektrikaupade maaletoojast sai siin üks suurimaid ja moodsamaid tootmisettevõtteid. Tänavu täitub kontsernil Eestis 30 tegutsemisaastat. Kirjutab Paavo Kangur.

1980ndate lõpus jõudis perestroika faasi, kus väliskapitalil oli võimalik investeerida „raudse eesriide“ taha ehk Nõukogude Liitu. Uued võimalused meelitasid ka ABB legendaarset presidenti Percy Barneviki heitma pilgu itta. Helsingis pandi kokku riskifond, mida asus juhtima Gunnar Hindsberg.

Võib-olla tahtis Barnevik korrata edu, mille oli IKEA juht Ingvar Kamprad saavutanud ligi kolmkümmend aastat varem, minnes allhankijaid otsima Poola, et pakkuda Rootsi jaeostjale parema hinnaga mööblit. Jaanuaris 1961 tegi Kamprad kommunistlikus Poolas oma esimese tehingu, ostes 69 000 Rootsi krooni eest mööblit, kusjuures aastatega sai sellest miljardiäri.

ABB Eesti esimene tegevjuht Bo Henriksson meenutab, kuidas hakati otsima koostööpartnereid. „Käisime isegi Donbassi söebasseinis mingit objekti vaatamas ja olukorda hindamas.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt