fbpx

Mis on tiigri triipude või leopardi laikude taga?

Tiigriaasta jookseb juba tempokalt. Ei tea, kui tõsiselt peaks looma-aasta uskumusi ja rituaale võtma, aga tiiger on ise vaieldamatult suursugune loom. Kuigi meie regioonis neid suuri kaslasi ei leia, on nad huvitaval kombel siiski osake eestlastegi identiteedist. Uhkusega on meie teadvuses koha sisse võtnud „Lamav tiiger“ Eduard Wiiralti 1937. aasta graafiliselt lehelt. Julgeid ja jõulisi tiigrihüppeid tegime selle sajandi künnisel ning Eesti digitiigri usku ja lootust oleme ju täis tänaseni.

Digi ja tiigri seoseid võib aga leida ajas ja ruumis kaugemaltki. Matemaatik ja koodimurdja Alan Turing, keda peetakse ühtlasi arvutiteaduse esiisaks, andis oma praktilise panuse teises maailmasõjas, kui aitas Briti luurel dekodeerida sakslaste sõnumeid. Mõne hinnangu kohaselt oleks Turingi panuseta sõda kestnud aastaid kauem ja maksnud rohkem inimelusid (Jaron Lanier, New Scientist, 2013). Omast vaatepunktist köitsid tedagi tiigrid. 1952. aastal kirjeldas Turing üksikasjalikult bioloogiliste mustrite kujunemise matemaatikat, sõnastades idee,

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt