fbpx

Sajab üha äkilisemalt, tarvis on tarku lahendusi

Üleujutus Haapsalus (Foto: Peep Aedviir, Remi Treier)

Kliima muutub, sademed on meie kandis varasemast ägedamad, ehkki nende koguhulk polegi näiteks aasta lõikes eriti suurenenud. Asulate sadevee- ja heitveesüsteemid ei suuda selliseid äkilisi valinguid vastu võtta, neid kõiki suuremaks ehitada pole samas mõeldav. Probleemide kompleksile pakub tarku pilootlahendusi kolm aastat kestnud Läänemere riikide teadlaste ja inseneride ühisprojekt NOAH. Kirjutab Ants Vill.

Läbi aegade on inimesed teinud paradoksaalse tähelepaneku – üleujutuse puhul on esimene asi, millest puudus kätte tuleb, puhas ja saastevaba joogivesi. Tulvad panevad liikuma kõik ebatervisliku, mis maastikul olemas, kuigi tavalise ilma korral kaevudest lahus: ujutatakse üle prügimäed, sõnnikuhoidlad, raibete matmispaigad, kuivkäimlad, reoveekraavid, kanalisatsiooni ning reovee puhastusseadmed ja kalmistud, sealhulgas näiteks ka katkuhauad.

Uuemal ajal on tulvade kahjulikkus veidi teisenenud, kuid probleem pole oma teravust minetanud. Tugevate paduvihmade korral tungib üleujutatud süsteemidest puhastamata reoveega segunenud vihmavesi ja sellele lisanduv üle kallaste tunginud mere- või jõe/järvevesi tänavaile-haljasaladele-väljakutele.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt