fbpx

Muutuste juhtimine algab ja lõpeb kommunikatsiooniga

Ebakindel keskkond ja kiiresti arenev tehnoloogia ning tööviisid sunnivad ettevõtteid senisest kiiremini muutuma. Kui nn rahuaegadel ja rahuliku kasvutempo puhul sai juhtimises lähtuda klassikalistest mudelitest-tõekspidamistest, siis nüüd on vaja paindlikkust ning keskpunkti tuleb asetada kommunikatsioon. Kirjutab Elisa ärikliendi müügi- ja teenindusvaldkonna juht Jürgen Jalakas.

Mõistagi ei ole olemas standardseid, kõigile sobivaid lahendusi, sest organisatsioonis toimuvad muutused või pöörded on oma ulatuselt väga erinevad. Nii nõuab juturoboti juurutamine mõnes teenindusettevõttes teistsuguseid lahendusi ja etappe kui näiteks Kredexi ja EASi ühendamine, mis riigil käsil on. Siiski on kõigis neis üks sarnane element – läbimõeldud mitmesuunaline kommunikatsioon kui muudatuste juhtimise instrument. 

See ei ole iseenesest midagi pöördelist ega uut. Kommunikatsiooni tähtsust on rõhutanud mitmed viimaste kümnendite juhtimisteoreetikud ja -praktikud, aga asetame selle veelgi laiemasse konteksti – iial varem ei ole muudatuste juhtimine tähendanud sedavõrd üheselt kommunikatsioonijuhtimist. Vaatlen seda põhimõtet muudatuste juhtimise klassikalises kolmnurgas: sulatamine,

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt