fbpx

Kas Kuul on elu? Jah, varsti – Eesti teadlaste kaasabiga!

Katriin Kristmann hoiab käes kvartsist ampulli, milles püriidi pulbrit sünteesitakse (Foto: Ants Vill)

Kuule alalise uurimisjaama rajamise võtmeküsimus on selle varustamine piisava hulga energiaga. Üks arvestatavamaid elektritootmise viise on kasutada ilma segava atmosfäärita taevakehal päikesepatareisid. Eesti teadlane, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Katriin Kristmann uurib võimalusi, kuidas toota päikesepaneele Kuul ja pealegi veel kohapealsest materjalist. Kirjutab Ants Vill.

Kuu koloniseerimine on olnud paljude inimpõlvede unistus. Selles suunas hakati liikuma alates 1969. aasta juulist, kui esimese sammu Kuu pinnal astus USA kosmoseagentuuri NASA uurimislaevaga Apollo 11 maandunud Neil Armstrong. Kui vahepeal on Kuu-plaanidega olnud teatav „ikaldus”, siis viimastel aastatel on see Maa lähim taevakeha taas tõsiselt sihikule võetud. NASA ja Euroopa kosmoseagentuur (ESA) plaanivad lähiaastatel Kuule alaliselt mehitatud uurimisjaama rajada. Üks Eesti-poolne projektis osaleja on Katriin Kristmann (26), kes on seotud ka tudengisatelliidiprojektiga ESTCube-2.

Edasi,

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt