fbpx

Lätlased põletavad gaasi, eestlased põlevkivi, Leedus on hüdroenergia ehk hinnatõusu anatoomia

Leedus Kruonises asuv hüdroakumulatsioonijaam (Foto: Scanpix)

Mis toimub Baltikumi ja Eesti energeetikas ning miks on elekter nii kallis? Director/Inseneeria vaatles ühte päeva elering.ee elektrikaardil veebruaris 2021 ja detsembris 2021 ning võrdles tulemusi. Numbrid kirjutab lahti Paavo Kangur. 

17. veebruaril 2021, kell 12.00 avaldus järgmine pilt! Tartus külma 10 ja Tallinnas 9 kraadi. Idatuul 1 kuni 3 m/s. Tuuleparkide toodang 20 MWh, päikeseenergia toodang 7,6 MWh, kaod võrgus 52 MWh. Planeeritud tarbimine 1517 MWh, tootmine 1332 MWh ja elektrihind 73,77 eurot/megavatt-tund.

On selge, et tuulepargid ja päike ei kata isegi võrgukadusid. „Tollel tunnil tootsid Eestis suuremas mahus elektrit nii põlevkivijaamad kui koostootmisjaamad. Võib oletada, et sellel tunnil olid töös ka vanemad põlevkiviplokid, mis on saanud viimastel aastatel väga vähe töötunde,“ kommenteerib Elering kommunikatsioonijuht Ain Köster. „Lisaks töötasid koostootmisjaamad Väos, Irus, Mustamäel, Tartus ja Pärnus.“

Tol hetkel kaeti puudujääki selgelt Venemaa elektriga,

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt