fbpx

Sangaste „hull“ krahv Friedrich Georg Magnus Berg vol2

Krahv Berg ratsutamas (Foto: Valga Muuseum, 1930)

Sangaste krahv Friedrich Georg Magnus Berg tundis võrdväärselt põllukultuuride parandamisega huvi ka tõuloomade aretuse vastu, lähtudes taas ökonoomsusest ehk siis proovides oma karja produktiivsust tõsta. Tundes hästi taimekasvatust, hakkas ta ühena esimestest tegelema söödataimede viljelusega ja jälgima loomade täpset toitmisrežiimi. Eriti oluliseks pidas ta veiste söödasedeli koostamist, kuna oli veendunud, et sellest sõltub liha ja piima kvaliteet, mis olid mõisa peamisteks sissetulekuallikateks. Kirjutab ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar. 

Tõuaretuses katsetas krahv Berg nii veiste kui lammaste tõuomaduste parandamist, kuid eeskätt on tal teeneid hobusekasvatuse arendamisel. Eesti maatõugu hobused olid küll vähenõudlikud ja vastupidavad, kuid 19. sajandi keskel mõisates kasutusele võetud raudadrad ja -äkked olid siinsetele hobustele vedamiseks liiga rasked, mistõttu vajati tugevamaid künniloomi. 

Krahv Bergi tõuhobused Valga põllumajandusnäitusel 1923. aastal (Foto: Eesti Rahva Muuseum)

Edumeelsemad maaomanikud olid juba varasemalt proovinud kohalikke väikeseid märasid paaritada välismaalt toodud suuremat tõugu täkkudega,

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt