„Tuule- ja päikeseelektri ülejääkide salvestamiseks on kõige otstarbekam see salvestada vee elektrolüüsil saadava vesinikuna,“ kinnitab Tartu Ülikooli professor, akadeemik Enn Lust. Kõrgkool arendab koostöös Eesti ettevõttega H2Electro uut tüüpi elektrolüüserit, mis peab muutma vesiniku tootmise mastaapi ning seeläbi muutma rohepöörde ökonoomsemaks. Kirjutab Ants Vill.
Vee lagundamine elektrivoolu toimel algaineteks – hapnikuks ja vesinikuks – on kõigile tuttav protsess juba kooliajast, kõik on seda mullitavat, elektroodidega veeanumat oma silmaga näinud. Pole ka ime – see, elektrokeemia üks lihtsamaid protsesse, avastati aastal 1800, juba 221 aastat tagasi!
Siiski, vesiniku kasutamine taastuvenergiaelektri salvestamiseks ja hiljem reservina kasutamiseks on saamas vägagi tõsiseltvõetavaks lahenduseks alles nüüd.
Kommentaarid on suletud