fbpx

Tartus valmib vesinikupöörde põhimasin

Chemikumi ees seisavad (vasakult) tehnoloogiasiirde ekspert Friedrich Kaasik, H2Electro juhatuse liige Asko Ant, professor Enn Lust ja H2Electro juhatuse liige Henrik Hal (Foto: Ants Vill)

„Tuule- ja päikeseelektri ülejääkide salvestamiseks on kõige otstarbekam see salvestada vee elektrolüüsil saadava vesinikuna,“ kinnitab Tartu Ülikooli professor, akadeemik Enn Lust. Kõrgkool arendab koostöös Eesti ettevõttega H2Electro uut tüüpi elektrolüüserit, mis peab muutma vesiniku tootmise mastaapi ning seeläbi muutma rohepöörde ökonoomsemaks. Kirjutab Ants Vill. 

Vee lagundamine elektrivoolu toimel algaineteks – hapnikuks ja vesinikuks – on kõigile tuttav protsess juba kooliajast, kõik on seda mullitavat, elektroodidega veeanumat oma silmaga näinud. Pole ka ime – see, elektrokeemia üks lihtsamaid protsesse, avastati aastal 1800, juba 221 aastat tagasi!

Tahkeoksiidsete materjalide uurimise töörühma juht kaasprofessor Gunnar Nurk (Foto: Ants Vill)

Siiski, vesiniku kasutamine taastuvenergiaelektri salvestamiseks ja hiljem reservina kasutamiseks on saamas vägagi tõsiseltvõetavaks lahenduseks alles nüüd.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt