Sangaste punastest tellistest loss on Eesti üks uhkemaid ja omanäolisemaid mõisahooneid, erinedes teistest romantiliste tornide, arvukate akende ning keeruka ruumilahenduse poolest. Erinev oli ka lossi ehitada lasknud krahv Friedrich Georg Magnus Berg, kes hakkas vanamoelise elunautlemise asemel moderniseerima mõisamajandust. Kirjutab ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.
Bergi tuntumaks saavutuseks oli kindlasti pikaajaliste rukkiristamiste tulemusel sündinud külmakindlam sort „Sangaste“, mille loomisel lähtus krahv eeskätt siinsetest klimaatilistest oludest. Rohkem teatakse ka, et tori hobuste esiisa Hetmani tõi Poolast Eestisse just Sangaste peremees, soovides tugeva sugutäku geenide abil kohalikke künnimärasid vastupidavamaks muuta. Uuendusmeelse baltlase tegevus ei piirdunud siiski ainult põllukultuuride ja tõuloomade omaduste parendamisega, vaid ulatus palju kaugemale. Avara tulevikuvaatega leidur katsetas paljudes muudeski valdkondades, kus nägi, et senised lahendused olid ajale jalgu jäänud. Ilmselt ka seetõttu, et üle poole oma pikast elust kurdina mööda saatnud krahvil hakkas vaikuses lihtsalt igav.
Kommentaarid on suletud