fbpx

Kas vesinik päästab maailma kliimakatastroofist?

Intervjuu akadeemik Enn Lustiga

Professor Enn Lust tutvustab tahkeoksiidsete kütuseelementide testsüsteemi (Foto: Ants Vill)

Kliima päästmiseks on meil tingimata vaja loobuda fossiilkütuste, sealhulgas põlevkivi kasutamisest ja nii on akadeemik Enn Lusti veendumuse järgi lähikümnenditel möödapääsmatu minna üle tuule- ja päikeseparkides toodetud elektrile. Uued, ilmast ja aastaajast sõltuvad võimsused vajavad aga n-ö mõõnade katmiseks reservi, milleks parim viis on vesinikuringe. Kirjutab Ants Vill.

„Meie ülikoolis arendatav kõrgtemperatuurne elektrolüüser viib vesinikutootmise uuele ja majanduslikult kasulikumale tasemele. Lisaks energeetikale saab laialdaselt kättesaadavat vesinikku hakata ka senisest tunduvalt rohkem kasutama keemiatööstuses ja metallurgias,” rõhutas Tartu Ülikooli füüsikalise keemia professor ja vesiniku tootmiseks mõeldud uudse, kõrgtemperatuurilise elektrolüüseri arendamise juht akadeemik Enn Lust. 

Kas maailm on ikka tegelikult valmis fossiilkütustest loobuma – tehniliselt, korralduslikult, aga ka teadusalal?

Teaduslikult poolelt oleme enam-vähem valmis.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt