fbpx

Otepää vineeritehase eduloo tuules ehk miks kogub Kagu-Eesti populaarsust ettevõtluspiirkonnana?

Silver Rõõmussaar, UPM-Kymmene Otepää OÜ juht. Foto: UPM-Kymmene Otepää OÜ

Kui sajandivahetusel Otepääle endise autoremonditehase territooriumile nüüdisaegset vineeritehast loodi, tunti linna peamiselt vaid Eesti suusameka ja talvepealinnana. Võib-olla tundus nii mõnelegi tollal, et suurtootmine väikelinna ei sobigi. Ja kas sealt suusatajate seast üldse oskustöölisi leiab? 20 aastat hiljem on Lõuna-Eesti kasepuidust kvaliteetset vineeri tootev tehas Eesti suurim, andes otseselt tööd 240 kohalikule ja partnersuhete kaudu palju enamatele inimestele. Vineeritehase tuules võidab ääremaaks peetud ala vaikselt, aga kindlalt populaarsust juurde mõnusa ja tulusa ettevõtluskeskkonnana. Sellel on omad kindlad põhjused. Kirjutab Raul Kalev SA Võrumaa Arenduskeskusest.

Kui küsida juhuslikult eestlaselt, millised märksõnad talle meenuvad sõnapaariga Kagu-Eesti, siis vaevalt, et seda taibatakse paksude metsade, kuppelmaastiku ja imeliste meelelahutuskohtade kõrval seostada atraktiivse ja kasvava ettevõtluskeskkonnaga. Ometigi nii see on! Innovaatilise ja suurema lisandväärtusega ettevõtluse mõttes pole see enam mitte vaid kohalike kauge unistus, mida püütakse igal võimalusel nii riigi, maakonna kui valdade tasemel toetada, vaid juba ka üha väljapaistvam reaalsus.

Foto: UPM-Kymmene Otepää OÜ

Üks uue aja pioneere asub Otepää külje all. Selles UPMi kontserni kuuluvas tehases valmivat vineeri eksporditakse üle maailma. UPM WISA kaubamärgi all tuntud vineeri kasutatakse näiteks raskeveokite haagise põhjamaterjalina. See on hästi hoitud saladus, et märkimisväärne osa Kagu-Eesti puidust valmistatud kasevineerist leiab kasutust hoopis kaugel Lõuna-Koreas, kus sellest ehitatakse vedeldatud maagaasi (LNG) tankerite gaasireservuaaride komponente. „Võimalik, et olemegi Lõuna-Korea jaoks kõige tuntum Eesti ettevõte,“ ütleb UPM Otepää tehase juht Silver Rõõmussaar naljatades.

Ta on uhke, et nende tehases suudetakse kohalikku puitu nõnda kõrgelt väärindada. Gaasitankeritele valmistatavad mahutite komponendid on tehnoloogiliselt keerulised ning ettevõtteid, kellel on ette näidata sertifikaadid taoliseks tootmiseks, on maailmas vähe.

Otepää vineeritehas paistab silma heade majandustulemuste poolest. Juhi sõnul on heade tulemuste nurgakivideks stabiilne majanduskeskkond, soodne maksusüsteem, kvaliteetne toore ja püsiv ning õpihimuline töötajaskond.

Foto: UPM-Kymmene Otepää OÜ

Palju kasepuitu 50 km raadiuses

Kunagi Eesti-Soome ühisettevõttena alustanud, nüüdseks aga juba 18 aastat täielikult Soome UPM kontserni kuuluv vineeritööstus sai alguse tõsiasjast, et Lõuna-Eestis leidub lihtsalt palju kvaliteetset kasepuud. Oluline oli ka see, et Otepää autoremonditehase territooriumil olid sobilikud hooned.

Kask on levinud puuliik ja seda jätkub Eestis piisavalt. Kuidas muidu oleks saanud tehas oma tootmisvõimsust kasvatada tasapisi 20 000 kuumeetrilt aastas 90 000ni. Kuid Rõõmussaare hinnangul ei ole see siiski ainus eelis. „Siinkandis elavad väga lojaalsed inimesed, kes on aastaid ettevõtte arengusse panustanud,“ ütleb ta. „Meil on selgelt vedanud, sest suurem osa siinse piirkonna elanikest väärtustab head koostööd ja kindlustunnet töökoha juures kõige kõrgemalt.“

Aga ega ka palgad pole laita – need on pigem üle Eesti keskmise ning tublisti kõrgemad Valgamaa keskmisest. 2021. aasta esimesel poolaastal ulatus UPM-Kymmenen Otepää tehase keskmine palk 1615 euroni.

Otepää vineeritehase omanikud on viimaste aastate jooksul piirkonda investeerinud üle 40 miljoni euro, rajades muu hulgas omaenda hakkepuidul toimiva soojatootmise. Arvestades ettevõtte 50-miljonilist aastakäivet ja keskmiselt 10–20% rentaablust, ei ole keeruline seda investeeringut mõistliku ajaga tagasi teenida.

Foto: UPM-Kymmene Otepää OÜ

Vald ulatas abikäe

Rõõmussaar meenutab, et tehase rajamisel Otepää valda oli tunda kohaliku vallavõimu tuge. Ta loodab, et ka praegused vallajuhid on sama mõistvad, mis puudutab uusi arendusi. See ongi väikeste kohtade eripära ja eelis, et vallad võtavad investori muresid väga isiklikult ning püüavad olla võimalikult vastutulelikud.

Normaalolukorras, ilma vallajuhtide aktiivse panuseta võiks tootmisalade planeeringud venida viiele-kuuele aastale, mis on aga enamike ettevõtjate jaoks liialt pikk aeg, et seda ootama jääda. Rõõmussaar lisab: „Kuigi valdadel pole hetkel veel otseselt rahalist motivatsiooni tootmisi toetada, on neile siiski oluline, et valda tuleks inimesi juurde; et siia asuks elama uusi spetsialiste. See on nende otsene tulu. Ja kui investoril on pakkuda sellist perspektiivi, ollakse üldjuhul valmis igakülgseks toeks.“

Uued krundid uute ettevõtete ootuses

Oma kogemusest positiivselt innustatuna usub UPM-Kymmene Otepää tehase juht, et tegelikult mahuks piirkonda veel mitu väiksemat tootmis- ja teenindusettevõtet. Mõnigi neist võiks vabalt saada ka UPMi partneriks. „Võimalusi on palju, oluline on leida oma nišš, mis ideaalis võiks toetada väljakujunenud ettevõtluskeskkonda,“ ütleb Rõõmussaar entusiastlikult. „Näiteks liigub nii meie kui ka naaberettevõtete juures palju sõiduautosid ja raskeveokeid, mis vajavad remonti ning hooldust. Kui tuleks keegi ja paneks töökoja püsti, siis usun, et ainuüksi siit lähiümbrusest koguks ta kliente piisavalt.“

Tema sõnul võiks aga sinna tulla ka ettevõtted, kes väärindaksid UPMi tehasest väljuvat vineeri veel mingil uuel ja kasulikul viisil. „Siin on mõnus töötada, inimesed on erakordselt lahked ja töökad, samuti on siin ainulaadsed vabaaja veetmise ja sportimisvõimalused, millega võrreldavaid mujalt Eestist naljalt ei leia.“

Selleks et piirkonda uusi ettevõtteid ja investeeringuid juurde meelitada, on UPM enda peale võtnud lausa väikese tootmispargi rajamise. „Otepää vald menetleb just planeeringut, mis on mõeldud 10 ha suurusele maatükile.“ Arvan, et lisaks Hundisoo piirkonna kuuele ettevõttele mahuks veel paar-kolm ettevõtet siia meiega kõrvuti toimetama. See looks uusi töökohti ja paneks piirkonna muuski mõttes hoogsamalt arenema.“

Kagu-Eestis vallad panustavad koostööle

EASi Lõuna-Eesti välisinvesteeringute konsultant Asso Uibo kinnitab, et tegelikult on praegu väga hea aeg Kagu-Eestisse investeerimiseks ja väiketootmise rajamiseks. Ja vähe selleks, ka haldus- ja tugiteenuseid pakkuvate ettevõtete loomiseks. Ta peab silmas Kagu-Eesti omavalitsuste ja riigi koostöös sündinud Kagu-Eesti programmi ning selles sisalduvaid toetusmeetmeid.

Asso Uibo, EASi välisinvesteeringute konsultant. Foto: Erakogu

Põhjusena, miks tasub ettevõtjail Kagu-Eesti poole piiluda, nimetab ta piirkonnas üha aktiivsemalt tegutsevat valdade võrgustikku, kus püütakse üldjuhul väga kiiresti ja paindlikult menetleda planeeringuid ja leida ettevõtetele toetusi.

„Kuigi uusi korterelamuid pole peale Võru ja Põlva mujale eriti ehitatud ning just nüüdisaegse elamufondiga on praegu kitsas käes, on vallad õnneks sellest teadlikult ja mõtlevad aktiivselt kaasa,“ rääkis Uibo. „Olen rääkinud mitme vallaga ja saanud kinnitust, et niipea kui mõni ettevõte soovib Kagu-Eestisse investeerida või oma tööstuse siia kolida, on nad põhimõtteliselt valmis peaaegu tasuta pakkuma maad tootmisüksuste püstitamiseks.“ Võimalik, et kui investor vajab oma töötajatele uusi kortereid, tuleb siingi mõni vald soodsate pakkumistega appi.

2022. aastal ootavad ettevõtjaid Kagu-Eestis mitmed riigipoolsed toetused, näiteks Kagu-Eesti ettevõtluse toetusmeede ja Kagu-Eesti spetsialistide eluaseme toetusmeede, kus iga omavalitsus korraldab spetsialistide toetusvooru ise. Leidub veel teisigi valdadepõhiseid toetusi, näiteks Setomaa valla programm. Tõsi, neist programmidest ja toetusest pole ükski nii vägev, et vaid nende pärast oma äri Tartu taha kolida. Aga kui tasuv äriplaan on olemas, siis annavad toetused kindlapeale hoogu juurde.

Nii Uibo kui ka Rõõmusaar on Kagu-Eesti arenguperspektiivi suhtes optimistlikud, olgu siis sihiks välisinvesteeringud või kohalikud algatused. Asso Uibo suhtleb töö tõttu pidevalt investoritega ning teab, et rohe- ja digiajastul otsivad paljud idufirmad eripärast ja töötajatele motiveerivat kasvukeskkonda. Pole parimat sõnumit noortele kui see, et su töökoht mitte ainult ei vähenda ökoloogilist jalajälge, vaid toimibki harmoonias koos puhta keskkonnaga.

Miks ei võiks mõni IT-arendusfirma asuda Põlvas, Võrus, Räpinas või Otepääl, kus on töötajatel selgelt paremad rekreatsioonivõimalused kui suurlinnades?

Miks ei võiks suuremad ettevõtted koostöös valdadega ehitada töötajatele tänapäevaseid maju, mille juurde kuulub ka maalapp, ja meelitada noori spetsialiste koos peredega Tallinnast ja Tartust siia kolima?

Uibo ja Rõõmussaar rõhutavad, et inimeste puudust ei maksa Kagu-Eestis karta. Elu on näidanud, et mida suuremat lisaväärust ettevõtted väärtusahelas pakkuda suudavad, seda rohkem õnnestub neil teenida kasumit, maksta kõrgemat palka ja meelitada ligi madalama lisandväärtusega ettevõtete töötajaid.

Eesti maapiirkondade tulevik ongi nende hinnangul paljuski seotud just sellist tüüpi ettevõtetega, mis asendavad amortiseerunud esmatasandi tootmist, tehes keerukamaid, loodussõbralikumaid ja kõrgema hinnaga innovaatilisi tooteid.

„Need inimesed, kes siin piirkonnas elavad, on avatud, õpivõimelised ja lojaalsed,“ ütles Silver Rõõmussaar. „Nii Otepää kui ka Kagu-Eesti laiemalt on hea piirkond, kus elada ja töötada.“

Vaata ka videot: Mihkel Karulaas, UPM-Kymmene

————

Viimaste aastate suuremad tootmisinvesteeringud Kagu-Eestisse:

  • UPM-Kymmene (40 miljonit eurot), vineeri tootmine.
  • Toftan (32 miljonit eurot), saematerjali tootmine.
  • Peetri Puit (9,4 miljonit eurot), liimpuitkonstruktsioonide tootmine.
  • Rauameister (3 miljonit eurot), metallkonstruktsioonide tootmine.
  • Atria Eesti (8,9 miljonit eurot), toiduainetööstus.
  • Cristella VT (7,7 miljonit eurot), toiduainetööstus.
  • Räpina Paberivabrik (4,1 miljonit eurot), paber- ja papptoodete tootmine.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt