fbpx

Juhtimisalaste lõputööde konkurss 2020/2021

Invicta ja Directori juhtimisalaste bakalaureuse- ning magistritööde konkursile esitati 2021. aastal ligi 20 tööd. Siin on väike ülevaade koos lingiga töödest, mille autorid olid materjali avalikustamisega nõus.

Magistritööd

Parim magistritöö

COVID-19 pandeemia mõju töötajate vaimsele tervisele ning töötajate ootused tööandjale vaimse tervise edendamiseks

Kerli Otsus

Tallinna Tehnikaülikool

Uurimustöö kaudu saame teada, millised on enim rakendatavad vaimset tervist edendavad meetmed uuritavate ettevõtetes ning milliste meetmetega töötajad ise oma vaimset tervist toetavad.

Link

——–

Turunduse infosüsteemi strateegia väljatöötamine Ellex Raidla Advokaadibüroos

Liisi-Daisy Koplimaa

Tallinna Tehnikaülikool

Magistritöö tulemusena koostas autor ettevõtte praeguse turunduse infosüsteemi mudeli, analüüsis turunduskeskkonda mõjutavaid faktoreid ning töötas välja turunduse infosüsteemi strateegia selle arendamiseks.

Link

—————-

Restoraniketi poolt toodete tootmisprotsessi optimeerimine läbi keskköögi, kasutades väärtusahela kaardistamist

Mari-Liis Must

Tallinna Tehnikaülikool

Magistritöö kohaselt annab pooltoodete valmistamiseks kulunud ajamahu vabanemine restoranidele võimaluse keskenduda rohkem klienditeenindusele, mis omakorda tõstab kliendi poolt tajutavat väärtust.

Link

———–

„Palun ära kirjuta mulle Facebookis!“: teadmustöötajate praktikad töö ja eraelu piiride seadmisel

Helen Maria Raadik

Tartu Ülikool

Uuringus osalenud teadmustöötajad kasutavad piiride seadmiseks 16 praktikat ehk tegevusi, mille abil piire hoida ja nende hägustumist vähendada ning igapäevaelus selgust ja struktuuri luua. Töötajad kasutavad nii ajaliste ja ruumiliste piiride seadmise kui ka käitumuslikke ja kommunikatiivseid praktikaid.

Link

———–

Organisatsiooni väärtuste ja edukuse seoste uurimine AS Mainor Grupp ettevõtetes

Marge Käige

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

Uurimuses osalenud viie ettevõtte analüüsist selgus, et tegelike ja eelistatud väärtuste erinevus on oluline, mistõttu ettevõtted peaksid oma tegevustes veelgi enam juhinduma väärtustest, mis aitavad saavutada edu. Uurimus näitas, et edukust tagavateks peamisteks väärtusteks võib pidada pühendumust, kommunikatsiooni, usaldust, kuuluvustunnet ja arengut.

Link

———–

Naisüliõpilaste ettevõtluspädevuse arendamine toetamaks nende konkurentsivõimet tööturul

Meril Mägi

Tallinna Tehnikaülikool

Magistritöö tulemustest selgus, et naisüliõpilaste puhul tuleks toetada kõikide ettevõtluspädevuse aspektide arengut. Siiski tuleks suuremat tähelepanu pöörata naiste enesekindluse ja -hinnangu tõstmisele, mida toetab eelkõige enesejuhtimise ja sotsiaalsete olukordade pädevusvaldkonna arendamine.

Link

————

Juhtimisstiilide mõju töötaja innovaatilisele töökäitumisele Keskkonnaministeeriumi haldusala töötajate näitel

Liina Ütt

Tallinna Tehnikaülikool

Uuringu tulemused näitavad, et juhtimisstiilide ja töötaja innovaatilise töökäitumise vahel on seos. Samuti selgus, et keskmiselt kõige enam kasutatavaks juhtimisstiiliks on ümberkujundav juhtimine ning see mõjutab ka kõige enam positiivselt töötajate innovaatilist töökäitumist.

Link

———

Kaugtöö tagajärjed enne COVID-19 pandeemiat ja selle ajal Palgainfo Agentuuri andmete põhjal

Els Maria Metsmaa

Tartu Ülikool

Magistritöös selgus, et enne pandeemiat ning pandeemia ajal kodus töötavate ning kodu + kontori kombinatsiooni kasutanud töötajate hinnangutes oli mõnedes uuritud aspektides statistiliselt olulisi erinevusi kontoriga, kuid erinevused ei olnud suured. Uuring ei kinnitanud, et kaugtööl jääb töötaja justkui ilma olulisest informatsioonist või kannataks koostöö ja läbisaamine kolleegidega.

Link

———

Eesti perearstipraksiste kvaliteedijuhise täiendamine EFQMi näitel

Diana Ingerainen

Tartu Ülikool

Teooriast, pilootprojektist ja intervjuudest tuli magistritöös eelkõige Eesti konteksti arvestades esile strateegilise juhtimise olulisus. On vaja määratleda eesmärk, anda lubadused patsientidele ja võimalda töötajatel kasutada ressursse ühise eesmärgi saavutamise nimel.

Link

—————

Agiilsete põhimõtete ja mõteviisi järgimine COVID-19 pandeemia olukorras Eesti organisatsioonide näitel

Raili Laas

Estonian Business School

Uuringu tulemuste põhjal võib väita, et agiilne mõtte- ja lähenemisviis on see, mis aitab 21. sajandil olla edukas ning edasi liikuda. COVID-19 pandeemia olukord on näide sellest, et organisatsioonid ei saa vanaviisi edasi tegutseda, tuleb teha muudatus ja seda tuleb teha kiiresti.

Link

———-

Jätkusuutlikkuse ning tulemuslikkuse vaheline seos Euroopa investeerimisfondide näitel

Berit Lantin

Tallinna Tehnikaülikool

Magistritöö kokkuvõtteks võib väita, et kuigi jätkusuutlikkusele pööratakse üha enam tähelepanu ning jätkusuutlikkuse ja tulemuslikkuse vahel esineb statistiliselt oluline seos, ei taga kõrge jätkusuutlikkus automaatselt siiski head tulemuslikkust.

Link

——————

Bakalaureusetööd

Parim bakalaureusetöö

Tööandja bränding töötajate liikumisel suurettevõttest mikroettevõttesse

Varje Anvelt

Tallinna Tehnikaülikool

Tuginedes läbiviidud uuringule saab öelda, et tööandja brändi kõige olulisem komponent on organisatsioonikultuur, sh avatud suhtlus nii juhi ja töötajate kui ka meeskonnaliikmete endi vahel ja mõlema osapoole väärtuste kattuvus.

Link

—————

Otsustamine tava- ja kriisiolukorras Eesti juhtide näitel

Maarja Karlson

Tartu Ülikool

Bakalaureusetööst selgus, et kriisis tugineti rohkem ühiskonnas levinud tõekspidamistele ja tavadele ning organisatsioonivälistele ekspertidele. Tõekspidamistele ja tavadele pöörasid kriisiolukorras rohkem tähelepanu tippjuhid ja ärisektori juhid, organisatsioonivälistele ekspertidele tuginesid rohkem avaliku sektori juhid.

Link

———–

Kas erinevad põlvkonnad vajavad erinevaid kommunikatsioonimeetodeid? Uus-Meremaa Marlborough’ haldusüksuse nõukogu kaasus

Liisa Juhkam

Nelson Marlborough Institute of Technology

Uurimistöö näitas, et kuigi generatsioonid, kellel on erinevad väärtused, eelistavad sageli ka eri kommunikatsioonimeetodeid, on kõige efektiivsem näost näkku suhtlemine.

Link

————-

Töökorralduse efektiivsuse analüüs 24/7 töötavas tootmisettevõttes UPM-Kymmene Otepää OÜ näitel

Antti Kangro

Tallinna Ülikool

Magistritöös selgus, et 12-tunnise vahetuse töökorralduslikud efektiivsuse kaod on väiksemad kui varasemate uuringute järgi võiks arvata. Kuid uurimistöös tuvastati mitmeid probleeme, mille lahendamine tõstaks töö efektiivsust ja seeläbi parandaks tööjõu kasutamist.

Link

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt