Legendaarses Johannes Lorupi klaasivabrikus 1930. aastate teisel poolel kunstnikuna töötanud Agnes Ney-Steinberg on meie klaasitööstuse ja -kujunduse ajalukku jätnud särava jälje. Metallikunstniku haridusega disainer loobus ilutsevatest lille- ja viinamarjamustritest, seades esiplaanile läbipaistva alusmaterjali. Nõtked figuurid ja stiliseeritud ornamendid kooskõlas funktsioonist lähtuvate vormidega, andisid õrnadele tarbenõudele uue väärtuse ja muutsid nii mõnegi neist kunstiteoseks. Kirjutab ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.
Noore naise kavandid olid omas ajas sedavõrd erilised ja uudsed, et alles esimesi samme astunud Eesti poolkristalli- ja kristallitootmine äratas rahvusvahelist huvi ning siin valmistatud esemeid hakati võrdlema ülemaailmselt tunnustatud Rootsi ja Soome klaasivabrikute toodanguga.
Õmbleja ja ehtekunstnik
Agnes Ney sündis Friedrich ja Johanna Ney teise tütrena 1915. aastal Petrogradis, kus pereisa pidas väikest mehaanikatöökoda. Pärast 1917. aasta pöördelisi sündmusi Venemaal soovisid Neyd kohe kodumaale tagasi pöörduda.
Kommentaarid on suletud