fbpx

Metamorfoos vanglast Patarei Merekindluseks

Inimvaenulikust ja süngest Patarei vanglast kaasaegse keskkonnaga Patarei Merekindlust loovad ehitusdirektor Tarmo Pohlak ja muinsuskaitse projektijuht Artur Ümar kinnitavad, et suurima väljakutse esitab kompleksi maht ja valmimistähtaeg. Soliidses vanuses ehitis on üllatusi täis, kusjuures neid on nii negatiivseid kui positiivseid. Kirjutab Mari Kamps. 

„Oleme tegelenud selle projektiga alates 2019 suvest, kui algas kinnistu ostmise konkurss. Kompleks on olnud tühi rohkem kui 15 aastat. Tuleb tunnustada Riigi Kinnisvara AS-i, kes heaperemehelikult hoidis katused, vihmaveesüsteemid ja muu korras,“ jutustab Pohlak. „Olen näinud halvemas olukorras vanu hooneid.“

Artur Ümar täpsustab, et kompleksis oli elu ja küte viimati sees aastal 2002, viimane plokk tehti tühjaks aastal 2005.

„Kompleks on hästi rõske, niiske. Vanglaperioodil küttega ilmselt ei priisatud ka,“ nendib Pohlak. 

Aastal 2005 tehti professor Karl Õigeri juhtimisel kompleksi ehitustehnilise seisukorra uuring, mis oli tegelikult ainuke lähtematerjal olemasolevast olukorrast.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt