fbpx

Uus juht. Kommunikatiivne kirjaoskus – turunduse edu, koostöö ja heaolu eeldus

Mari-Liis Vaher räägib loos kommunikatiivsest kirjaoskusest, mis on inimestega suheldes oluline alati ja igal pool. Inimesed töötavad eeskätt ikkagi inimestega, mitte ettevõtetega, ja sellises kriisis, nagu me hetkel oleme, tuleb see kõige selgemalt ka välja.

*

Ülemaailmse pandeemia taustal pole teada, kuidas ja kui palju kõik muutub, aga selge on, et muutub. Seni, kuni kindlaid vastuseid ei ole, on igal turundajal ja turunduse eest vastutaval inimesel oluline keskenduda majanduslikele kalkulatsioonidele ning nende põhjal otsuste tegemisele, aga samal ajal ka pehmetele väärtustele ja inimestega suhtlemisele.

Me suhtleme oma kolleegide, ülemuste, töötajate, partnerite, teenusepakkujate ja paljude teiste osapooltega. Ja me ei peaks suhtlemisel andma hinnanguid, vaid mõistma teise inimese seisukohta tulenevalt temaga seotud taustinfost. Neutraalne hoiak aitab vältida pingeid, mida kriisiajal on nagunii palju, ning võimaldab inimestega paremini jutule saada.

Kuna tööturul on korraga 5(!) põlvkonda, siis on ülitähtis mõista, kuidas üks või teine suhtub samasse reaalsusse.

Kuidas suhelda ühe teema raames inimestega, nii ettevõttes sees kui ka väljaspool, kui sellele lähenetakse eri nurga alt? Kuidas peaks turundaja tegema kogu enda käsutuses oleva teabe põhjal objektiivseid ja ajakohaseid otsuseid? Kuidas eristada olulisi ja asjakohaseid suundumusi ning teavet muust mürast? 

Definitsiooni järgi on igasugune kommunikatsioon teabe edastamine või info vahetamine rääkimise, kirjutamise vm vahendi abil. Kui aga mõelda infole, millega üks ettevõtja ja turundaja pidevalt igapäevaselt kokku puutub, siis on väga olulisel kohal kogu kommunikatiivne kirjaoskus kui tervik ehk:

  1. julgus ja oskus suhelda järjepidevalt igas ametpositsioonis inimestega vastastikuse austuse põhimõttel; 
  2. eelarvamustevaba kommunikatsioon inimestega vaatamata nende usule, vanusele, arvamustele, eelistele, valikutele vms;
  3. teadlike ja tõhusate otsuste langetamine, kasutades kõiki suhtlemise ressursse targalt.

Mida see kõik tähendab? Kommunikatiivse kirjaoskuse võtmes mõjutavad inimeste ootusi, lootusi, hirme, unistusi, takistusi ja kõike muud, mis on seotud tema isikliku ja / või tööeluga, järgmised asjad:

  1. Ealisus, vananemine ja elukaare faasid. Igas eluetapis on meil oma väljakutsed ning psühholoogilised ja füsioloogilised muutused, mis juhivad prioriteete, käitumist ja huvisid. Igas etapis on oma toetusmehhanismid, mille mõistmisel oskame suhelda inimestega positiivsemalt ja tõhusamalt.
  1. Eri põlvkonnad ja nende ootused suhtlemisele. See on väga oluline aspekt, mida arvestada, sest oleme inimestena erinevad ka eluperioodi laiema ja üldisema mõju tõttu. Põlvkondade erinevused mõjutavad tööturgu, määratledes, kuidas inimesed töötlevad teavet ning eelistavad osta tooteid-teenuseid. Kuna tööturul on korraga 5(!) põlvkonda, siis on ülitähtis mõista, kuidas üks või teine suhtub samasse reaalsusse.
  2. Sotsiaalne ja kultuuriline keskkond ning haridustase. Need mõjutavad seda, kuidas inimesed käsitlevad teavet ja taustamüra: mida vähem haritud, seda kitsarinnalisemad nad on, samuti on need inimesed ülitundlikud teabe ja taustamüra suhtes (nt äärmuslikud maailmavaated ja uskumused).
  3. Isiksuse tüübid ja nende käitumine. Kui oskad neid ära tunda, siis saad professionaalses suhtluses mõjutada vestluse kulgu, vastata paremini nende ootustele ja juhtida nad seeläbi oodatud otsusteni. 

Meie seas on näiteks neid, kelle sügavaimad vajadused hõlmavad materiaalset, füüsilist saavutust, rahulolu ja rahuldust. Nad tahavad kogeda elu võimalikult suures ulatuses. Kõige rohkem võib siin ära tunda juhtivatel positsioonidel inimesi. Kohe nende kõrval töötavad igapäevaselt inimesed, kes tunnevad suurimat vajadust vahelduse, naudingu ja loovuse järele. Nad tahavad vältida üksluisust ja kogeda võimalikult palju põnevust. Tõenäoliselt tunnevad siin end ära paljud turundajad. Aga tähtis roll on veel neil, kelle sügavaim vajadus on kindlus, õiglus ja areng. Nende motiveerimiseks saab tagada, et infot töötlemiseks oleks võimalikult palju. Kui aga su kolleegiks või partneriks on inimene, kelle sügav vajadus on püsivus ja lähedased suhted, siis tead, et on mõistlik vältida konflikte, hoida nendega ühendust ja nautida harmooniat üle kõige. Kui tuua siia veel sellised aspektid nagu ealised muutused, põlvkond, sotsiaalne ja hariduslik taust jm, saame maatriksi, mis selgitab päris täpselt, millised on selle inimese ootused suhtlemisel.

Eri vaatenurkade mõistmine kommunikatsioonis aitab pingevabalt suhelda. Sa oskad siis tulemuslikumalt ideid kaitsta ja mõjutada inimesi, kui tead ja teadvustad, kuidas sa nendega räägid sõltuvalt east ja taustast. Kommunikatiivse kirjaoskuse õppimine aitab vähendada ärevust, sest see teadmine annab tugimehhanismid, mida saab igapäevases kommunikatsioonis turunduse kontekstis edukalt ära kasutada. Ning hea kommunikatiivse kirjaoskusega turundaja jõuab praeguste ja tulevaste klientide, kolleegide ning koostööpartneriteni tõhusamalt, sest tal on järgmised oskused:

  • Ta suudab eristada eelarvamusi päris infost ning teha vahet arvamusel, teadmisel ja faktil. Kas info, mis on praegu sinu töölaual, on kellegi kõhutunne või arvamus või on selle aluseks andmed vm vajalik info?
  • Ta on teadlik, et eeldamine on alati kõikide probleemide juurpõhjuseks. Mida rohkem ja teadlikumalt kommunikatsiooni, seda vähem eelarvamusi ja valesti mõistmist.
  • Ta mõistab, et tolerantsuse puudumine ja arvamuste paljusus võivad tekitada segaseid ja ebaratsionaalseid otsuseid, aga abiks tulevad emotsioonivabad töövõtted.
  • Ta mõistab kordamise olulisust ja inimeste pealiskaudsust sõnumite edastamises,  vastuvõtmisel, mõistmisel ja läbitöötamisel.

Turunduses ja tööturul tuleb olla eneseteadlik ja arvestada inimestega, kellega suhtleme. Me elame põneval ajal, kus tööturul ja sihtgrupis on viie põlvkonna esindajaid. Proportsionaalselt on muidugi eakaid vähem, aga kui teed nendega koostööd või äri, pead siiski arvestama nende vanusega. Suhtluskanalite valimisel ja sisu loomisel on vaja teada, kes milliseid kanaleid kasutab ja kuidas sisu tarbitakse (seotuse, positiivse/negatiivse tagasiside kaudu jne). Meie kollektiivne usaldus reklaamide vastu väheneb üha, seega on isiklik ja vahetu suhtlemine võtmetähtsusega. Hea suhtlus võib isegi kompenseerida teadmiste puudumist teistes valdkondades. Inimesed lepivad vigade ja muude asjadega, kui tunnevad, et nendega räägitakse kohasel moel ja inimlikult.

Inimesed lepivad vigade ja muude asjadega, kui tunnevad, et nendega räägitakse kohasel moel ja inimlikult.

Turundussõnumite väljatöötamisel sotsiaalses reklaamis tuleb alati arvestada vanust, generatsioonilist kuuluvust, isiksusetüüpi ning  sotsiaalset ja kultuurilist tausta. Põnevuse või vastikustunde vahel on tegelikult õhuke piir. Tasub investeerida rohkem aega mõtlemisse, võttes arvesse põlvkondade ootusi ja üldiseid omadusi, kui tegeled näiteks selliste teemadega:

  • Kliendi boonus-preemiasüsteemide loomine.
  • Kliendiürituste loomine, klientidele tagasiside andmine, kingituste, teabe jagamine.
  • Sisu loomine, et hoida ülal klientide huvi.
  • Väljapanekute, veebidisaini, tootedisaini jms väljamõtlemine.
  • Suhtlemine ja mitte ainult klientide, vaid ka kolleegide, partnerite ning konkurentidega.

Millalgi Y-generatsiooni ajal läks läänemaailm järk-järgult üle digitaalsele suhtlusele, enne seda eelistasid inimesed kiirsuhtlust, näiteks telefonikõnet. Nii oleme üldiselt läinud oma suhtluses sünkroonselt mittesünkroonsele režiimile. Lõpuks pead aga professionaalses suhtluses kasutama võrdselt e-posti, Facebooki ja telefoni või on vaja saata teatiseid-sõnumeid kahe ja enama kanali kaudu. Igal juhul tuleb kliendilt küsida, mis on tema eelistatud suhtluskanal. Kui ta kasutab nt FB-d vaid sõpradega sidepidamiseks, siis tungid sinna kirjutades tema privaatsesse tsooni.

Me kõik saame kommunikatiivset kirjaoskust arendada, lihvides oma sõnumeid ja lähenemisviise. Anna sõnumite kokkupanemiseks paremaid juhiseid tiimile, koostööpartnerile (või endale), arvestades ühe või teise sihtgrupi ootuste-vajaduste-hirmudega ja sellega, mis tunnet sa soovid neis tekitada seoses oma toote, teenuse või üleskutsega. Kui sul on vaja ellu viia mõni idee või alustada tegevust, siis pea silmas ka kolleegide ja juhtide vanust, olles tolerantne nende tagasiside suhtes, kuulates ja mõistes.

Varem on samas sarjas ilmunud „Juhtimine kui turundusstrateegia“ (veebruar 2021), „Turunduse audit – kellele ja miks?“ (märts 2021) ja „Turunduse planeerimine ja mõõtmine“ (aprill 2021)

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt