fbpx

Faktitäius

Ma ei teagi enam, mitu korda ma olen viimase aasta jooksul ikka ja jälle lugenud või lapanud Hans Roslingi raamatut „Faktitäius“.  See aitab mõista põhjusi, miks me maailmast valesti mõtleme ja miks asjad on mitmeski olulises valdkonnas paremini, kui ühiskonnas arvatakse.

Rosling ütleb, et jagab lugejaga lihtsat mõtlemise abivahendite komplekti, mis võimaldab mõista suurt pilti ja saada aimu maailma toimimisest, ilma et peaks pähe õppima kõiki üksikasju. Kui maailmapilt on nihkes, üle dramatiseeritud, siis inimene oletab süsteemselt valesti. Seda loodud maailmapilti on keeruline kummutada nii endal kui ka teistel, sest selle taga on meie aju toimimise põhimõte. Nimelt tihtipeale kaldub aju pikemalt mõtlemata tegema kiireid järeldusi, mis ei pruugi anda adekvaatset olukorrapilti. Automaatsest ja kiirest ning keskendunud ja aeglasest mõtlemisest võib lugeda omakorda Daniel Kahnemani raamatust „Kiire ja aeglane mõtlemine“.

Mulle on numbrid alati meeldinud, aga mõistmiseni, et need on nagu teraapia, jõudsin siiski alles seejärel, kui Rosling oli selle mõtte raamatus välja öelnud. Tõdesin, et numbrites ja faktides sobramine on tõepoolest väga meditatiivne. Nende mõistmine võib olla vabalt vaimse rahu allikas, sest maailmavaade põhineb faktidel, mitte arvamistel, eeldustel või hirmudel. Ilma numbritesse või faktidesse süvenemata võib inimese intuitsioon olla väga petlik.

Kuidas arendada faktitäiust oma mõtlemisviisis? Algatuseks tuleb lihtsalt olla uudishimulik, ennast pidevalt täiendada ja olla avatud uuele infole ehk omaks võtta ja harjutada edenemismõtteviisi (Growth Mindset, Carol S. Dweck). See tähendab ka oma maailmapildiga sobimatute faktide uurimist, vajadusel omaksvõtmist ja tagajärgede mõistmist. Teie eksimused vallandavad teis uudishimu, mitte ei pane piinlikkust tundma, nagu autor ütleb.

Tutvumine kümne faktitäiuse faktide tõlgendamise rusikareegliga on suurepärane võimalus oma mõtlemisharjumused üle vaadata. Siin on mõned reeglid neist.

Lõheinstinkt. Meil on kalduvus mõelda binaarselt ja jagada teemasid või probleeme kahte rühma, mille vahele ei jää peale suure tühimiku midagi. Lõheinstinkt sunnib meid nägema kaheks lahknemist seal, kus tegelikult on paljusused ühtlaselt jaotunud. Võtame näiteks grupid „meie“ ja „nemad“. Tegelikkuses sageli niisugune poolus puudub ja kontrollimatu lõheinstinkt võib põhjustada palju segadust igapäevaelus.

Üldistamisinstinktist. Me kategoriseerime ja üldistame alateadlikult pidevalt. Kui üldistus jõuab paljude inimeste teadvusesse, nimetatakse seda stereotüübiks, nt ealised, rassilised ja soolised stereotüübid. Valed üldistused välistavad mõistmise. Üldistamisinstinktiaitab ohjes hoida see, kui seada loodud kategooriad küsimärgi alla, otsida erinevusi grupi sees ja sarnasusi gruppide vahel.

Kuidas rakendada faktitäiust igapäevases elus? Hingake sügavalt sisse, kui olukord on pingeline ja automaatne kiire mõtlemine hakkab juhtimist üle võtma. Nõudke andmeid – pöörake tähelepanu, et kasu tõuseb vaid asjassepuutuvatest ja täpsetest andmetest. Olge ettevaatlik prognooside suhtes, nõudke teisi võimalikke stsenaariume, mitte ainult kõige paremat või halvemat. Olge ettevaatlik drastiliste sammude suhtes, järkjärgulised praktilised sammud on sageli palju efektiivsemad.

Olen raamatust õpitut eelkõige rakendanud nii, et harjutanud ennast teadlikumalt ja faktitäiuslikumalt uudiseid tarbima, ning jagan autori seisukohta, et uudistest ei ole maailmast arusaamise mõttes väga palju kasu.

Faktipõhine maailmapilt on mugavam, sest tekitab vähem stressi ja lootusetust, nagu autor on sõnanud. Mul on võimalik mõista, mida ma saan ise teha ümbritseva paremaks muutmisel. Ja kindlasti aitab faktipõhine mõtteviis või püüdlus selle poole oma vaimu tervena hoida.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt