Inimest ei huvita, mis organisatsioonis ta töötab

Olen oma kogemuse alusel ikka ja jälle jõudnud arusaamale, et inimese ja meeskonna tulemuslikkuse ja rahulolu määrab otsene juht ja meeskonnakultuur, vähem oluline on organisatsioon ise. Minu äratundmisrõõm oli suur, kui lugesin üht viimase aja parimat raamatut, Ashley Goodalli ja Marcus Buckinghami „Üheksa valet töö kohta” (Äripäev 2020).
Esimene vale keskendubki arvamusele, et inimestele on oluline, millises organisatsioonis nad töötavad. Jah, neile on oluline, millises organisatsioonis nad tööle asuvad, hiljem aga saab määravaks meeskond ja eestvedaja. Vestlesin hiljuti ühe tuttavaga ja ta rääkis, et kui ta ühte mainekasse suurorganisatsiooni tööle kandideeris, jäi silma üles kiidetud organisatsioonikultuur ning motivatsioonipakett, kus lubati peresõbralikku ja paindlikku töökeskkonda, hüvesid ja pidevaid arenguvõimalusi. Kuu ajaga oli aga selge, et ehkki kõik lubadused olid formaalselt täidetud, valitses meeskonnas segadus, korralagedus ja negatiivne suhtumine. Väljast nagu Stockmann, seest Säästumarket, nagu ta ise sõnastas.
Miks on sageli meeskonna või organisatsiooni deklareeritud ja tegelikele väärtuste vahel auk?
Kommentaarid on suletud