Kõik, kes on käinud Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaali seinte vahel jalutamas, jõuavad lõpuks pargilagendikule, kus mustal seinal näeb kümmet tuhandet metallist mesilast. Nende valmistamine oli lisaks kunstilisele ka üsna keeruline tehniline väljakutse, mille lahendamiseks kasutati nii 3D-skannimist, 3D-modelleerimist, animatsioonitarkvara kui 3D-metalliprintimist. Kirjutab tehnoloogiaajakirjanik Kaido Einama.
Need kümme tuhat metallist mesilast pole ühesugused. Kunstiteose tegemisel osalesid inimesed üsna erinevatest eluvaldkondadest ja lõpuks valmis lahendus, mis poleks selline, kui see oleks valminud vaid mõne metallitööspetsialisti või skulptori käe all.
3D-skannimise ja CNC-pinkidel erikujuliste detailide tootmisega tegeleva Amper Engineeringu kanda jäid tehnilised probleemid, mis vajasid lahendamist mesilasparve loomisel. Ettevõtte insenerid proovisid esialgu koos kunstnikuga mesilase arvutis käsitsi valmis modelleerida, kuid see ei õnnestunud päris nii, nagu taheti. Testmesilane trükiti välja Tallinna Tehnikaülikooli metallilaboris 3D-printeriga, kuid koostöös Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaani,
Kommentaarid on suletud