fbpx

Uuendusmeelne keemiatööstur Oskar Kerson. Vol 2

Kunstsarve Tehaste hüljatud interjöör kaasajal (Foto: Eesti Arhitektuurimuuseumi kogu)

Oskar Kersoni ettevõte alustas tülidega, kuid sai vaatamata sellele hea hoo sisse. Kogenud diplomaadina laskis ta kohalikel pahameeletormidel vaibuda ja panustas ekspordile, sest nõudmine kaseiini järele oli 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul kogu maailmas suur. Kirjutab ajaloomuuseumi teadur–kuraator Anne Ruussaar. 

Kohalik turg

Eesti suurimaks kaseiinitöötlejaks kujunes 1920. aastate lõpul mitme väiketöökoja liitmisel asutatud Tartu Kammivabrik. Tänu odavale kunsttoorainele kasvas ettevõte peagi neljasaja töötajaga suurtööstuseks ning sai uue nime – Eesti Kammivabrik Estico. Lisaks kammidele valmistati seal nööpe, prilliraame, munatopse, hambaharju, mänguasju, suitsupitse, vihmavarjude käepidemeid, mööblidetaile ja palju muud. Lõviosa kvaliteetsetest ja moodsatest esemetest turustati Inglismaal.

Kaseiinist kamm

Lisaks Esticole hakkasid Oskar Kersoni tehases valminud kaseiini töötlema paljud väiksemad ettevõtted, näiteks Tartu firma Säre &

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt