Oskar Kersoni ettevõte alustas tülidega, kuid sai vaatamata sellele hea hoo sisse. Kogenud diplomaadina laskis ta kohalikel pahameeletormidel vaibuda ja panustas ekspordile, sest nõudmine kaseiini järele oli 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul kogu maailmas suur. Kirjutab ajaloomuuseumi teadur–kuraator Anne Ruussaar.
Kohalik turg
Eesti suurimaks kaseiinitöötlejaks kujunes 1920. aastate lõpul mitme väiketöökoja liitmisel asutatud Tartu Kammivabrik. Tänu odavale kunsttoorainele kasvas ettevõte peagi neljasaja töötajaga suurtööstuseks ning sai uue nime – Eesti Kammivabrik Estico. Lisaks kammidele valmistati seal nööpe, prilliraame, munatopse, hambaharju, mänguasju, suitsupitse, vihmavarjude käepidemeid, mööblidetaile ja palju muud. Lõviosa kvaliteetsetest ja moodsatest esemetest turustati Inglismaal.
Lisaks Esticole hakkasid Oskar Kersoni tehases valminud kaseiini töötlema paljud väiksemad ettevõtted, näiteks Tartu firma Säre &
Kommentaarid on suletud