Kaseiinitootja Oskar Kerson oli iseseisva Eesti esimese põlvkonna üks väljapaistvamaid tööstureid, kes saavutas nii jõukuse kui ühiskondliku staatuse suuresti tänu oma töökusele, heale haridusele ja erakordsele nutikusele. Mõte valmistada piimavalgu baasil kaseiini ehk kunstsarve, mida 20. sajandi esimesel poolel kasutati plastiku valmistamiseks, oli julge ja uuenduslik ning tegi Oskar Kersoni kiiresti väga rikkaks. Kirjutab ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.
Erinevalt paljudest toonase kohaliku eliidi moodustanud tipptegijatest, oli paljureisinud Kerson tõeline kosmopoliit, kes suutis läbi lüüa ka kaugel kodumaast. Oma osa selles oli kindlasti tema Volgamaal sündinud aadlisoost abikaasal Tatjanal, kes saatis meest nii diplomaatilistel üritustel kui ärireisidel.
Poole haridusega mees
Kireva saatusega Oskar Kerson sündis 1887. aastal Valgamaal Laatres, kõrtsmiku perekonnas. Isa varajane surm ja viletsad majanduslikud võimalused seadsid poisi haridusteele ning edasistele karjäärivõimalustele küllaltki kitsad piirid.
Kommentaarid on suletud