fbpx

Terased tehiskõrvad naastrehvide peilimiseks

Jaanus Kaugerand teostas rehvimüra mõõtmisi võrdluseks ka märjal asfaldil (Foto: Tauri Väli)

Naastrehvide kasutamine liiklusohutuse suurendamiseks talvisel ajal kätkeb üha suureneva autoliikluse puhul probleemi nii tervisele kui majandusele. Teemat käsitles tehnikaülikooli teadlaste eestvedamisel läbi viidud uurimus „Naastrehvide mõju uurimine”, kus sõiduheli analüüsimisel kasutati koguni tehisintellekti abi. Kirjutab Ants Vill. 

Sügis venis pikaks ja ega tali meie oludes taeva jää. Sajad tuhanded autod said alla talverehvid, kusjuures suurem osa on naastrehvid, mille kasutamisega kaasneb rida probleeme. Esimene neist on terviseaspekt, mis tuleneb otseselt teisest probleemist – naastrehvid kulutavad teepinda. Lenduv peen tolm ohustab inimeste tervist, kulutamine põhjustab aga vajaduse teede sagedaseks remondiks. Probleemid teravnevad iga aastaga, sest autode arv aina kasvab. Eesti on praeguseks üks enim autostunud riike Euroopas. Tallinnas kasvab sõiduautode arv igal aastal viis protsenti ja seda hoolimata ühissõidukite kasutamise propageerimisest ja jalgrataste-tõukside populaarsusest.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellijana on Sul ligipääs kõikidele Directori ning Inseneeria veebiartiklitele ja arhiivile.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt