Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal ehk sisuliselt Eesti küberturvalisuse juht Lauri Aasmann peab juhtimises kõige olulisemaks hea atmosfääri ja töökultuuri loomist. Küsis Erik Samel.
Milline on Eestis praegu üldine küberturvalisuse olukord?
Pigem hea. Meil on olemas ekspertteadmised ja praktika selle kohta, millised küberturbe lahendused toimivad ja kuidas infosüsteeme turvaliselt ehitada. Teadmine ilma tellimuseta on aga poolik rehkendus, see tähendab, et soov turvalisust suurendada peab tulema operaatoritelt ja kasutajatelt – seda on raske peale suruda.
Laias laastus seisneb küberturve halbade tagajärgede ärahoidmises ja kogu tegevuse, mida me riigi poolt lükkame, võib koondada märksõna ennetus alla. Väga üldistatult tähendab see, et kui teeme ennetuskampaaniaid või koostame küberjuhtumite raporteid, siis mitte selleks, et kellegi meelt lahutada, vaid et inimesed sellest õpiksid. Et ettevõtted ja asutused paikaksid oma süsteeme just selle pilguga,
Kommentaarid on suletud