Marketingi Instituudi ja Directori turundusalaste bakalaureuse- ja magistritööde konkursile esitati sel aastal ligi paarkümmend tööd. Siin on väike ülevaade neist ja link töödele, mille autorid olid materjali avalikustamisega nõus.
———————————–
Magistritööd
Parim magistritöö
Tippsportlane kui isikubränd Kelly Sildaru näitel
Kaarel Nurmsalu
Tallinna Tehnikaülikool
Uuringu tulemusena leidis töö autor, et tippsportlane kui isikubränd tekib mitme teguri koosmõjul. Meedia ja selle kaudu loodud kujutis isikust on vaid üks, aga kuvandi tekke seisukohalt siiski oluline aspekt. Välja joonistus kaks olulisemat tegurit: sportlikud tulemused ja sportlane kui isiksus, mis on määravad tema kui isikubrändi kujunemisel. Lisaks mängib rolli elustiil ning toetav ja ühtne meeskond.
—-
Veganite kliendikäitumine ja sihtgrupile suunatud sotsiaalselt vastutustundlik turundus Eesti näitel
Tairi Tuisk
Tartu Ülikool, Pärnu Kolledž
Uuringust selgus, et ekspertide ja tarbijate sõnul on Eesti ettevõtetel veganitoodete pakkumine takistatud informatsiooni puudumise ja madala trenditeadlikkuse tõtu. Võidavad need, kes võtavad eeskuju rahvusvahelise turu suundumustest. Ühelt poolt nõuab see ettevõtjatelt julgust tootearendusel, teisalt aga pakub suhteliselt väikese konkurentsiga soodsat võimalust oma sotsiaalse vastutustundlikkuse näitamiseks.
—-
Tarbijate eelistused ja ostukäitumist mõjutavad tegurid Eestis kasvatatud lauaviinamarjade näitel
Jana Liivandi
Tallinna Tehnikaülikool
Küsitlusele vastanute teadlikkus Eestis kasvatatud lauaviinamarjade müügi kohta on kesine ja proovimise kogemus on vaid vähestel (19%), aga samas on neil olemas ostusoov ka kõrgema hinna juures. Ostukäitumist mõjutavad ennekõike ühiskonnast tulenevad arusaamad kodumaise toodangu eelistamise ja tervislikkuse kohta. Uuringus osalenutel on arusaam, et Eestis kasvatatud lauaviinamarjad on värskemad ja tervislikumad kui imporditud marjad, kuid tegelikus käitumises nende tarbimine ei kajastu.
—-
Eesti ettevõtete sisenemine nišiturule ja nišiturunduse edutegurid veganitoodete näitel
Henrika Hain
Tallinna Tehnikaülikool
Teoreetiliste materjalide abil ja ettevõtetega läbi viidud intervjuude põhjal nišitoodete edutegureid võrreldes selgus, et Eesti ettevõtete praktika vastab osaliselt teoorias välja toodule. Järelduste tegemiseks ja aruteluks tõi autor välja teoreetikute ja ettevõtete esile tõstetud edutegurid: kliendi tundmine, osapoolte kaasamine tootearendusse, diferentseerimine, teadlikkuse tõstmine, tootemärgistus, silmapaistvus, turu tundmine, riskide hajutamine, kõrge kvaliteet, keelekasutus, läbipaistev tegutsemine, innovatsioon, emotsiooni turundamine, koostööd mõjuisikutega, muu maailma edukate näidete jälgimine.
—-
Ärilt ärile ja ärilt kliendile sisuturundusprotsesside võrdlus Eesti ettevõtete näitel
Emily Lindsalu, Katrin Paal
Tartu Ülikool
Magistritöö autorid ei täheldanud teoreetilise ja empiirilise osa analüüsimisel drastilisi erinevusi terviklikus sisuturundusprotsessis. Olenemata sellest, kas teha sisuturundust ärilt ärile või ärilt kliendile, on eesmärk üks: pakkuda lugejatele väärtuslikku sisu. Küll aga peitub erinevus kanalites ja oodatavates tulemustes. Autorite silmis on B2B puhul konversioonimäär madalam kui B2C-l, lisaks ei saa sisuturundust tehes eeldada nii suurt müügitulemust ja kohest reaktsiooni klientidelt. B2B puhul on nii üldine müügiprotsess kui ka sisuturunduse abil tulemuste saavutamine pikaajalisem protsess.
—-
Intelligentsete büroohoonete omaksvõtt kontoritöötajate poolt
Piia Bergštein
Tallinna Tehnikaülikool
Uuringu tulemustest selgus, et vastajate suhtumine intelligentsetesse büroohoonetesse on pigem positiivne ning kavatsus kasutada on suur. 82% vastanutest on kas pigem või täielikult valmis töötama hoones, mis on varustatud intelligentsete lahendustega. Suurimaks eeliseks antud lahenduste puhul peeti võimalust efektiivsemalt aega kasutada (34%) ning kaasnevat produktiivsuse kasvu (19%). Ülekaalukalt kõige suuremaks puuduseks peetakse süsteemi töökindlusetust, st et need ei tööta nagu vaja ja ette nähtud (45%). Väga suur osa vastajaid oleks ka sellises hoones töötades mures oma privaatsuse pärast ning kardaks andmete kuritarvitamist (36%).
———————————————————
Bakalaureusetööd
Parim bakalaureusetöö
Dünaamiline hinnakujundus Piletilevi näitel
Meril Beilmann
Tallinna Tehnikaülikool
Töö hõlmab väga laia valdkonna ühte kitsast osa, aga annab ülevaate dünaamilise hinnakujunduse teema olulisusest ja edasistest uurimis- ning arengusuundadest. Kontsertide ja stand-up-ürituste korraldamisel Jõhvi Kontserdimaja saalis kasutatakse ebaefektiivset esialgset hinnakujundust, mis ei kattu tarbijate tegelike eelistustega. Piletite müügikiiruse soojuskaartidelt joonistub välja U-kujuline progresseeruvate hindadega saalikohtade müügi jagunemine, mille alusel on võimalik soovituslikult välja tuua populaarseimad kohad ning alad, mille puhul oleks võimalik rakendada eri hinnakujundust.
—-
Luksushotelli turundamine The Slaak Rotterdam, a Tribute Portfolio Hoteli näitel
Erik Tammeleht
Tartu Ülikool, Pärnu Kolledž
Uuringu tulemustest selgus, et kui peaasjalikult saadakse informatsiooni hotelli kohta kodulehelt ja veebipõhistelt reisipakkujatelt, siis luksushotelli kliendid soovivad näha hotelli turundust nii sotsiaalmeedias, ajakirjades artiklite näol kui ka reisikogemust jagavates blogides või lehekülgedel. Kinnitust sai ka see, et luksushotelli klient on väga tihe reisija, kuid isegi kui ta teeb mitmeid korduvkülastusi linna, ei soovi ta liituda lojaalsusprogrammiga, mis võiks luksuse väärtust külastaja silmis vähendada.
—–
Vastutustundliku ettevõtluse olulisus Eesti tarbijatele toidupoekettide näitel
Kristi Lõhmus
Tallinna Tehnikaülikool
Tulemustest selgus, et vastajad peavad vastutustundlikkust oluliseks, kuna keskkonda panustamist hinnati 4,2 punktiga, kus 5 tähendas, et see on väga oluline. Sellele järgneb toidupoekettide kui eeskujulike tööandjate olulisus 0,1 punkti võrra madalama hinnanguga. Kõige vähem tähtsaks pidasid vastajad toidupoekettide panustamist kogukonda. Tulemusi analüüsides selgus, et vastajad pigem ei vali toidupoeketti vastutustundlikkuse järgi.
—-
Mängustamine värbamisturunduses: noorte hoiak ja roll vakantse positsiooni ja organisatsiooni atraktiivsuse suhtes
Maarja Närska
Tallinna Tehnikaülikool
Uurimuse tulemustest selgus, et enamik noori on huvitatud mängustatud värbamisprotsessist osa võtma, sealjuures mehed ja naised samal määral. Enim ollakse huvitatud interaktiivsete mängude mängimisest ning intervjuul ametipositsiooniga seotud väljakutsete lahendamisest. Tuginedes kasutatud kirjandusele leiab ootuspäraselt enamik vastajatest, et mängustamise kasutamine värbamisturunduses suurendab noorte potentsiaalsete kandidaatide huvi vakantse positsiooni vastu ning suurendab nende silmis tööandja atraktiivsust.
—-
Segatoitlaste hoiakud piimatoodete taimsetesse alternatiivide suhtes
Karl-Thomas Kallasmaa
Tallinna Tehnikaülikool
Uuringust selgus, et segatoitlaste hoiak piimatoodete taimsete alternatiivide suhtes on neutraalne. Taimsete piimatoodete toiteväärtusest, kasulikkusest ja väiksemast keskkondlikust mõjust on segatoitlastel vähe teadmisi ja see on takistus antud turu kasvule. Mainitud teguritele rõhudes võivad aga paljud tänased piimatoodete tarbijad otsustada hoopis nende taimsete alternatiivide kasuks, sest nagu uurimusest selgus, on valmidus selleks segatoitlastel olemas.
—-
Ajateenistuse väärtuspakkumine 18–19-aastastele noormeestele ajateenistuse turundamiseks
Sulev Sillaste
Tallinna Ülikool
Autor soovitab turunduskommunikatsioonis rõhutada ka teenistuses eluliste ja eesmärgipõhiste oskuste omandamise võimalust, mida saab rakendada teenistusjärgses elus. Esile tuleb tuua ajateenistuse enesearenduslikke aspekte, nagu juhiks õppimine, püstitades seejuures ka ühiselt mõistetava ja eeskujuliku liidri kuvandi, millega kutsealused suudaksid samastuda. Seejuures vajab ühtsustamist ka kaitseväelase kuvand, mille poole sihtgrupi liikmed pürgida sooviksid, vähendades samal ajal ettekujutust mitte eriti tõsiselt võetavast n-ö poisilikust ajateenijast.
—-
Võrgustumises osalemise kasutegurid Eesti noorte näitel
Kertu Sõerd
Tartu Ülikool
Uuringus leiti, et võrgustumise tulemusel on noored saanud töö- ja karjäärialast nõu ning uusi teadmisi. Samuti on see aidanud luua usaldust kolleegide vahel, mis on soodustanud paremat koostööd. Võrgustumises osalemine on ka loonud paremaid suhteid kolleegidega, mistõttu ettevõttes on suurem ühtsustunne ning üldine heaolu tööl on paranenud. Võrgustumise tegevused on aidanud silma jääda juhile ja teistele ettevõtetele. Mõned intervjueeritavad usuvad, et sellest võib abi olla tulevikus, aga leidus ka neid vastajaid, kes olid võrgustumise tulemusel endale uue töökoha juba leidnud või saanud oma ettevõttes edasi liikuda.
Kommentaarid on suletud