Invicta ja Directori juhtimisalaste bakalaureuse- ja magistritööde konkursile esitati 2020. aastal paarkümmend tööd. Siin on väike ülevaade ja link töödele, mille autorid olid materjali avalikustamisega nõus.
—————————–
Magistritööd
Parim magistritöö
Eestvedamise kvaliteet Eesti startup-ettevõtetes
Helen Hendrikson, Liis Paavel ja Annika Salak
EBS
Magistritööst selgus põhilise järeldusena Eesti iduettevõtete väga erinev lähenemine juhtkonna kommunikatsioonile ning probleemid visiooni edastamisel, samas toimib hästi motivatsioonisüsteem ja soodustatakse isiklikku arengut, kuid samas ilmnes ka juhtide kogenematus.
—–
Juhi enesearendamine ja seda kujundavad tegurid Eesti IKT ettevõtetes
Katrin Nagorski
Tallinna Tehnikaülikool
Magistritöö käsitles seda, kuidas juhi neli arenguvalmiduse tegurit (juhi enese- ja vahendite tõhusus, juhi arengutõhusus, juhtimismotivatsioon ja õppimisele orienteeritus) ennustavad tema enesearendamise tegevusi (sotsiaalne tugi, eneseareng, enesehindamine, arenguvõimalused).
—–
Mõju saavutamise võtted Eesti tootmisettevõtete tegevjuhtide näitel
Malle Maidla
Tartu Ülikool
Magistritöös selgus, et enim kasutatavaks mõjuallikaks Eesti tootmisettevõtete tegevjuhtide hulgas on kompenseeriv ja meeldivuse mõjuvõim ning et vaid kümnendik tootmisettevõtete juhtidest tegutseb liidrina.
Magistritööst on ilmunud artikkel ka ajakirjas Director.
—–
Mindfulness’il põhinev programm kui stressijuhtimise sekkumismeetod. Juhtumiuurimus Stora Enso Finance Delivery Tallinn juhtide näitel
Kati Kilk
Tallinna Tehnikaülikool
Magistritöö uurimustulemuste põhjal võib mindfulness’il põhinevat programmi ettevõtetele soovitada kui üht võimalikku stressijuhtimise sekkumismeetodit, kuna mindfulness suurendas programmis osalejate võimekust tööstressiga toime tulla.
—–
Juhtide soolist jaotumist kujundavad tegurid Eesti kaubandussektori näitel
Stiina Kõiv
Tartu Ülikool
Uurimise tulemusena selgus, et kuigi juhtide soolist jaotumist kujundavaid tegureid on palju, on ühiskondlikul tasandil tugevaid stereotüüpe, mis piiravad naiste võimalusi pürgida kõrgema astme juhi positsioonile. Samuti aitavad naised soolise jaotumise ebavõrdsele kujunemisele kaasa, olles ise suuremal määral alalhoidlikud ja mõjutatavad.
—–
Saaremaa valla teenuskeskuste juhtimismudel ja kliendirahulolu teenustega
Astrid-Helena Teär
Tartu Ülikool, Pärnu Kolledž
Uuringu tulemusel selgus, et Saaremaa valla teenuskeskuste juhtimis- ja teenuste osutamise korraldus on mitmekülgne ning ühte juhtimismudelisse on organisatsiooni keeruline paigutada. Teenuskeskuste juhtimiskorralduses on tegemist kombinatsiooniga divisionaalsest struktuurist ja maatriksjuhtimise elementidest.
—–
Organisatsioonilise usalduse küsimustiku väljatöötamine
Silja Kask
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Uurimistöö tulemusena koostati organisatsioonilise usalduse küsimustik, mis koosneb 36 väitest ja kaheksast põhifaktorist: usaldus otsese juhi vastu, õiglus organisatsioonis, kommunikatsioon, organisatsiooni juhtimine, kontroll, tehnoloogia, kolleegide vaheline usaldus ning ausus organisatsioonis.
—–
Lepinguliste teadus- arenduspartnerite partnerlussuhete kujunemine vastavalt esmaste sidusgruppide ootustele. Eesti biotehnoloogia arenduskeskuste näide
Reesi Lepa, Toomas Silla
Tartu Ülikool
Tulemuste analüüsi ja järelduste põhjal kujunesid välja ettepanekud Eesti teadus- ja arenduskeskustele partnerlussuhete kujundamiseks riigi ja klientidega. Teadus- ja arenduskeskustel on vaja kaardistada enda jaoks olulisemad sidusgrupid ning seejärel luua strateegia nendega partnerlussuhete kujundamiseks. Ei ole võimalik tegeleda kõikide sidusgruppidega võrdselt, vaid tuleb keskenduda olulisematele, väljendades neile selgelt arenguks vajalikke tegureid.
—–
Jätkusuutlikkuse kajastamine Eesti ettevõtete veebilehtedel ja selle seos majandusliku edukusega
Anneli Pajur, Anneli Saaroja
Tartu Ülikool
Uuringust selgus, et eraldi jätkusuutlikkust kajastav alamleht oli 31%-l ettevõtetest ning jätkusuutlikkuse põhimõtteid kajastas oma visioonis/ missioonis/väärtustes 37% valimis olevatest ettevõtetest. Ettevõtted toetasid oma jätkusuutlikke tegevusi numbriliste faktidega vähesel määral.
————————————————
Bakalaureusetööd
Parim bakalaureusetöö
ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi toimivuse tagamine Pärnumaa tootmisettevõtete näitel
Ingrid Jaeger-Kalpus
Tartu Ülikool, Pärnu Kolledž
Uuringust selgus, et peamine takistav tegur ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise tagamisel on liigselt bürokraatlik dokumentide ja mõõdikute hulk ning nende pidev haldamise vajadus. Oma igapäevaste tegevuste efektiivsemaks muutmisel võiks ettevõtted lähtuda konkreetselt enda sisemistest vajadustest, mitte lähtuda kellegi teise valmismudelist.
—–
Eesti tööstusettevõtete innovatsiooni juurutamise trendid ja rahvusvahelistumise strateegiad
Raimo Rahumeel
Tallinna Tehnikaülikool
Analüüsist selgus, et Eesti tööstusettevõtete rahvusvahelistumist iseloomustavad Skandinaavia teadlaste mudelid: uuele turule sisenemine toimub etapiliselt, alustades ekspordiga, ning pühendumine suureneb kogemuste kasvades. Protsessi algfaasis on ettevõtete jaoks kriitilise tähtsusega riigi tunnetuslik kaugus. Esimesed välisriigid, kuhu Eesti tööstusettevõtted sisenevad, on Soome, Läti, Rootsi, Leedu ja Norra.
—–
Persoonade sobilikkus iduettevõtetele ja kasutajapersoonade loomine ettevõttele Geneto
Pille-Riin Meerits
Tartu Ülikool, Narva Kolledž
Tüüpilise kliendi portree loomine on iduettevõttele eriti kasulik siis, kui ta teeb toote turule toomisel koostööd mõne teise ettevõttega. Kliendigruppide määratlemine töö algusfaasis võimaldab hiljem säästa nii aega kui ka raha. Nii on ettevõtete aruteludes kiiremini võimalik edasistes plaanides kokku leppida ning esmajärjekorras arendatakse funktsionaalsusi just kõige olulisemaid kliente-kasutajaid silmas pidades.
—–
Maatriksstruktuuri rakendamise mõju organisatsiooni juhtimises Board of European Students of Technology näitel
Liisbeth Laasik
Tallinna Tehnikaülikool
Kuna BESTi praegune organisatsiooniline struktuur on üsna ebaselge ja pole täpselt määratletud, soovitab autor praeguse struktuuri ümber hinnata.
—–
Ettevõtte Ampler Bikes OÜ varude juhtimise parendamine
Sven Raba
Tallinna Tehnikakõrgkool
Autor kaardistas kõik tööprotsessid varude juhtimises, nagu laoartiklite saabumine ning arvele võtmine, laoartiklite tellimine, liikumine ettevõtte põhilao ja partneri lao vahel ning laoartiklite liikumine tootmishoones. Selle tulemusena tuli välja, et ettevõtte põhiladu on tihtipeale ülekoormatud, tootmismaterjalide liikumise jälgimine ladude vahel on raskendatud ning materjalide tellimine ebaühtlane. Kitsaskohtade likvideerimiseks lõi autor ettevõttele uue varude juhtimise taktika.
—–
Keskkonnasäästliku spaahotelli arendamine Hedon Spa & Hotel näitel
Angela Holm
Tartu Ülikool, Pärnu Kolledž
Töötajate keskkonnateadlikkuse tõstmine on üheks märkimisväärseks võtmeteguriks keskkonnasäästliku spaahotelli arendamisel. Uuringust selgus, et ettevõttel on võimalik arendada töötajate keskkonnateadlikkust sagedasemate keskkonnateemaliste koolituste ja infoteabe parandamisega.
—–
Vastutustundliku mikroettevõtluse ajendid 2019. aasta vastutustundliku ettevõtluse märgise saajate näitel
Hanna Mari Villsaar
Tallinna Ülikool
Kuigi teoreetiliselt on esitatud kahtlusi vastutustundliku ettevõtluse elujõulisusest mikroettevõtete seas, ei ole vastutustundlikkust piiravaks teguriks mitte ettevõtte suurus, vaid selle puudulikud toetusmehhanismid.
Kommentaarid on suletud