Valmisolek kui strateegia

Kriisid kuuluvad iga organisatsiooni elu juurde ja muidugi on ülioluline neile kiiresti ja otsustavalt reageerida. Avalik-õiguslikud ja eraorganisatsioonid peavad tegutsema üha kaitsetumas keskkonnas, mida iseloomustavad uued, seni tundmata ohud. Riskikohad tulenevad muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisest ja sellestki, et süsteemid sõltuvad aina rohkem üksteisest. Üsna jõhkral moel saime selgeks, et enamik organisatsioone olid ja on jätkuvalt kehvas valmisolekus, et COVID-19ga toime tulla.
COVID-19 on välisest olukorrast tingitud uut tüüpi kriis, mis erineb kõigist varasematest. See on näide piiriülesest kriisist, mille keskmes on hõlpsasti geograafilisi ja/või poliitilisi piire (nt põgenikekriis) ületavad ohud. Lisaks on tegemist dünaamilise kriisiga, mis omakorda nõuab, et organisatsioonid reageeriksid paindlikult lühikese aja jooksul ja ilma erilise ettevalmistuseta. Selle kriisiga kaasneb vajadus kohanduda.
Pandeemial on palju tahke ja põhjusi (väliseid ja sisemisi), mis nõuavad palju tegusid nii strateegilisel kui ka operatiivsel tasandil.
Kommentaarid on suletud