Valmisolek kui strateegia

Susanne Durst on Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi professor

Kriisid kuuluvad iga organisatsiooni elu juurde ja muidugi on ülioluline neile kiiresti ja otsustavalt reageerida. Avalik-õiguslikud ja eraorganisatsioonid peavad tegutsema üha kaitsetumas keskkonnas, mida iseloomustavad uued, seni tundmata ohud. Riskikohad tulenevad muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisest ja sellestki, et süsteemid sõltuvad aina rohkem üksteisest. Üsna jõhkral moel saime selgeks, et enamik organisatsioone olid ja on jätkuvalt kehvas valmisolekus, et COVID-19ga toime tulla.

COVID-19 on välisest olukorrast tingitud uut tüüpi kriis, mis erineb kõigist varasematest. See on näide piiriülesest kriisist, mille keskmes on hõlpsasti geograafilisi ja/või poliitilisi piire (nt põgenikekriis) ületavad ohud. Lisaks on tegemist dünaamilise kriisiga, mis omakorda nõuab, et organisatsioonid reageeriksid paindlikult lühikese aja jooksul ja ilma erilise ettevalmistuseta. Selle kriisiga kaasneb vajadus kohanduda.

Pandeemial on palju tahke ja põhjusi (väliseid ja sisemisi), mis nõuavad palju tegusid nii strateegilisel kui ka operatiivsel tasandil.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt