„Tabasin ennast mõttelt, et kogesin äsja juhina midagi, mille kohta arvasin, et avaliku sektori asutuses seda enam ei eksisteeri.“ Nii ütleb endine Terviseameti juht Merike Jürilo. Alustanud kolm aastat tagasi selles ametis, kulus tal viimane pool aastat peamiselt kriisijuhtimisele. Siin kirjutab ta oma juhtimiskogemusest ja õppetundidest ise. Ametispetsiifiliselt, aga ometi üldistusjõuga.
***
Esimesed kolm kuud uues organisatsioonis oli inimeste ja asutuse tundma õppimise aeg. Küsisin lakkamatult miks-küsimusi, kuulasin ja lugesin palju. Kuigi mõned välised märgid olid juba varem saadud, olid need kuud siiski strateegilisest vaatepunktist paras ehmatus. Ühe asutuse seest koorus kaheksa erinevat n-ö asutust, igal oma vaade ameti tegevusele ja enda vastutusele. Koostöövõime oli nõrk ja kohati olematu. Olid n-ö minu ja sinu probleemid. Reageeriv mõtteviis. Pikad kooskõlastusringid. Vananenud normdokumendid ja tühjad sõnad. Olematu sünergia valdkondade vahel.
Kommentaarid on suletud