fbpx

Tagasisidest arendaja pilgu läbi

Pahatihti nimetatakse tagasisideks vaid spetsiaalselt eesmärgistatud ning sageli ka korrigeeriva alatooniga jutuajamisi, alahinnates muud laadi tagasiside mõju. Inimene pole siiski vaid ratsionaalne masin, kes märkab üksnes otseselt talle adresseeritud sõnu. Karin Hango ja Vahur Murutar Self II-st kirjutavad täpsemalt.

Tagasiside võimaldab meil aimu saada, kuidas teised meid tajuvad. Just selle alusel kujunebki välja inimese pilt endast ning tema enesehinnang. Alustuseks hakkame lapsepõlves endasse suhtuma nii, nagu kogeme täiskasvanuid endale reageerivat. Enesekontseptsiooni hoiavad enam-vähem püsivana mitmesugused kaitsemehhanismid (ebasobiva eitamine ja tõrjumine, sobimatu info andja ründamine, oma negatiivsete külgede omistamine kellelegi teisele jne) ning hilisemas elus on selle korrigeerimine üsna ebamugav protsess.

Lapsepõlve suurest rollist inimese kujunemises saab tänapäeval tõenäoliselt igaüks aru. On loogiline, et hilisemaid kogemusi tõlgendatakse varasemaid arvestades. Paraku kipume selle tõsiasja unustama, kui meie edasiviivana mõeldud tagasisidet võetakse vastu liialt valulikult. Kui oleme kogemata tabanud partneri varasemat õrna kohta.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt